Proovi sooritada iga harjutust 8 korda, hiljem suurenda korduste arvu 16 ni. Harjutuste vahel lõdvesta lihaseid, pingutuse ajal hinga välja, harjutusi soorita rahulikus tempos. Hommikuvõimlemise kavad on koostatud põhimõttel kergemalt raskemale.
tõuske päkkadele,
käed tõstke kõrvalt
üles ja tagasi
hingake sisse ja välja,
vetruge vahelduvalt
päkalt päkale
ja vetruge veelkord
Õlavöö ja rindkere harjutused
Vahelduvad õlaringid eest taha.
Vahelduvad käteringid eest taha, korda sama harjutust vahelduvalt tagant ette.
Mõlema käe ringid eest taha, soorita sama harjutust ka tagant ette liikumisega.
Lähteasend on harkseis ja käed kõrval, tee kätering eest üles. Korda sama harjutust vastupidises suunas.
Miks kogunevad üleliigsed kilogrammid?
Nii rasvumise vorme kui ka selle põhjuslikke faktoreid ja vallandavaid momente on palju. Kõik nad põimuvad üksteisega, tekib nn. ahelreaktsioon, mille juures on tihti küllaltki raske määratleda, mis on antud rasvumise väljakujunemise algpõhjuseks. Rasvumine tekib siiski ainult juhul, kui organismi poolt toiduga saadud energiahulk ei vasta energia tarbimisele ning ületab selle.
Ülejäägid ladestuvad organismis rasvana. Rasvumise põhjuslikke faktoreid võib jaotada kaheks:
1) välised faktorid, mille alla kuuluvad liig söömine ja väheliikuvus ning
2) sisemised faktorid, milliseid on palju ja mis kõik koos kujundavad organismi aine vahetuse laadi. Viimane määrab inimese energiavajaduse ja -kulutused, mis ühele või teisele inimesele on vajalikud.
Sisemised faktorid on põhiliselt pärilikud. Siia kuuluvad:
• sisesekretoorsed näärmed ja nende funkt sionaalne seisund. Selle tähtsamaks lüliks on insuliinresistentsus ehk kudede mittetundlikkus insuliini suhtes. Selle tulemuse na viimase tase veres tõuseb ja see on võtmelüliks rasvumise kujunemisel, aga ka II tüübi suhkruhaiguse üheks tekkepõhjuseks;
• kogu fermentsüsteem ja selle aktiivsus, mis kujundab meie organismis intermediaarset ainevahetust (valgu-, rasva-, süsivesikute-, vee-, mineraalide ainevahetus);
• närvisüsteem ja psüühika, eelkõige aga hüpotaalamus, mis on keskaju üks osa ja mille tuumad kujundavad inimesel söögiisu ning täistunde;
• rasvkoe enda olemus, s.t. organismi rasva rakkude tundlikkus mitmesugustele fermentidele ja hormoonidele, mis on vajalikud rasva moodustamiseks.
Kõik eespool toodud sisemised faktorid määravad organismi ainevahetuse laadi, mis on igal inimesel erinev. Sellepärast ei saa inimesele vajalikku kaloraaži arvestades lähtuda ainult tabelites toodud vajalike kalorite hulgast ühe või teise erineva töö ja tegevuse korral. Vajalik on rakendada praktikast tulenevaid korrektsioone, mis arvestavad ainevahetuslaadi eripära. Mitte alati ei söö paks inimene rohkem kui kõhn, kuid alati sööb ta rohkem, kui see talle vajalik on. Siinkohal märkigem, et rasvumise tekkes võivad käivitajaiks olla mitmesugused vallandavad tegurid, sest nad suudavad muuta ainevahetuse laadi. Energiavajadus, mis näiteks inimesele oli varem vajalik, võib muutuda. Niisugused tegurid jagame järgmiselt:
• füsioloogilised (puberteet, rasedus, kliimaks);
• patoloogilised (operatsiooni-, raske haiguse läbipõdemise või nälgimisjärgsed seisundid);
Ka vanus muudab ainevahetuse laadi. Juba 40-ndates aastates langeb põhiainevahetus umbes 10% võrra. Siit järeldus: kesk-ja vanemaealistel tuleb korrigeerida tabelites toodud vajalikku kalorite hulka. Erinevused eksisteerivad samuti sooliselt. Tavaliselt on naiste kalorite tarve võrreldes meestega samade näitajate juures 10% väiksem.
Soovita seda lehte