Raamatud   Võimlemine    
Search*
Menüü
Eesti English Русский


ARVAMUS

Sotsiaalse närviga kodanik annab oma panuse terve ja mitte kallutatud ühiskonna pideva arengu heaks. 

Head sõnad on justkui paroolid, mis sulle marjaks ära kuluvad!


50plussvestlusEdukas vestlus
– võime oma mõtteid väljendada ja neid teistega vahetada – on väärtuslik omadus. Öeldakse, et kui inimesed suhtleksid paremini, suudaksime lahendada kõik maailma probleemid. Kuigi me ei suuda ehk seda kõrgelennulist eesmärki saavutada, võime kahtlemata õppida oma mõtteid arusaadavalt väljendama. Osav ja teisi arvestav suhtlemine muudab meie elu viljakamaks ja õnnelikumaks kui valearusaamade, nürimeelsuse ja kalkide tavade rägastikus komberdamine. Kui me veenva kõnelemise ja kirjutamisega ka ei suuda luua ülemaailset rahu, vahest saame sellega siiski oma igapäevaellu pisut rohkem mõistmise rõõmu tuua.

Võib-olla oled sa vaiksema loomuga. Või meeldib sulle palju rääkida. Mõlemal juhul mõjutab see, kuidas sa oma sõnu kasutad, sinu läbisaamist nii pere kui sõpradega. Sa ei pea oskama inimestega hästi rääkida, kuid pead oskama sõnu hoolikalt valida, et enda elu lihtsamaks muuta. Ükskõik kas sa räägid vanavanemate või parima sõbraga – kas sa lausud ühe sõna või vestled nendega tunde – sinu sõnadevalik, sinu oskus sõnu kokku seada ja viis, kuidas sa oma sõnavara kasutad, mõjutavad oluliselt sinu suhteid.
Suurepärane vestlus vajab enamat kui vaid oskust õigeid sõnu valida. Sinu näoilmed ja kehakeel mängivad selles samuti suurt rolli. Kui sind teeb rõõmsaks see, millest sa räägid, siis kindlasti naerata. Kui vestlus on tõsine, ära kehita õlgu ega näita välja igavust. Kui vestlusteema on kurb, ära ürita seda itsitamisega lõbusamaks muuta. Pööritades valel ajal silmi või rõhutades sõnu venitades oma pahameelt, võib jutuajamise tähendust oluliselt muuta – ja alati sugugi mitte paremuse poole.


Kõnetoon

Keele leksikaalsed ja grammatilised vahendid ei määra veel täielikult kõne iseloomu, tähtis on ka toon, intonatsioon. Kõnetoonis avalduvad emotsionaalse ja tahtelise mõjuavalduse peened ja keerukad varjundid. Oli aeg, mil inimese esivanemad suhtlesid sõnadeta, ainult tooni – hääle varjundite – abil. Toon etendab artikuleeritud kõneski mõtete ja tunnete väljendamisel mõõduandvat osa. Tooni varjunditerikkuse järgi võime isegi inimese meeleolu üle otsustada. Kõnetoon reedab teatud määral ka inimese iseloomujooni ja eelkõige näitab see, kellega on meil tegemist – kas hästikasvatatud või kasvatamata inimesega. Toon kõnes avaldub, samuti nagu liigutused, inimese hoiakus või tegudes. Üks ja sama sõna või lause võib mõjuda – vastavalt sellele, mis tooni me tarvitame – kas lugupidavalt, või vastupidi, kaasinimest solvavalt. Ükski töö ega ühiskondlik positsioon, ükski isiklikult läbielatud pahandus või halb tervislik seisundki ei anna õigust kõnetada kaasinimesi ebaviisakalt.

Sinasõpruse sõlmimine

On inimesi, kes sõlmivad kergelt ja kiiresti sinasõprust paljudega, on ka teisi, kinnisema ja ettevaatlikuma iseloomuga inimesi, kes teevad seda vaagides ja sinasõpru valides. Viimased on veendunud, et sinatamiseks ei piisa üksnes tutvusest, sellele peab viima proovitud sõprus. Sellistel inimestel on sinasõprus seesmiselt põhjendatud ja seetõttu võib see neile vaid erandjuhtudel pettumuse valmistada.
Hea toon näeb ainult ette, kuidas sõlmida sinasõprust. Siin on põhireegel: sinasõprust võib pakkuda vanem nooremale ja ülem alluvale.

Vestlus

Seltskondliku koosviibimise peavõluks ja elustavaks elemendiks on vestlus. See võib teatud mõtte kujuneda ka võitlusväljaks, kus arvamused, vaated, põhimõtted, väited ja vastuväited üles kerkivad.
Ühine vestlusaine oleneb paljudest asjaoludest: koosviibimise laadist, vestluskaaslaste kultuuritasemest ja ühistest huvidest. Loomulik, et mida arenenum on inimene, seda huvitavamaks vestluskaaslaseks ta osutub. Näiteks kui kas või kakski vaimselt arenenud inimest vastastikku mõtteid vahetavad, võib nende keskustelu kujuneda tõeliseks naudinguks nii neile endile kui ka pealtkuulajaile. Vestlus peab olema sisukas. Tühine lobisemine, millest pole kasu ega rõõmu, ei õigusta aja kulutamist.
Võõrustajana juhitakse vestlust märkamatult, tõstetakse üles mõni kõiki huvitav teema, vestlust seostatakse, et see muutuks elavamaks, tõmmatakse külalised tagasihoidlikult vestlusse ja antakse kõigile võimalus mõtteid avaldada. Ise räägitakse vähe. Võõrustaja jälgib, et vestlus oleks sündsuse raames. Tekib mingi üleastumine sellest, on ta kohuseks asja tasakaalustada. On ebaviisakas vestelda teemal, millest mõni koosolija ei suuda osa võtta.
Taktitundeline ja hea vestluskaaslane arvestab kõiki juuresolijaid. Vesteldes pöördub ta kõigi poole võrdse tähelepanuga ega eelista üht või osa juuresolijaist, nagu vahel tehakse.
Iga vestlusest osavõtja peab oskama kuulata teisi, kuid ka kogu aeg vaikides istuda on ebaviisakas. Veel ebaviisakam oleks teiste juttu kärsitult katkestada. Igal inimesel peab jätkuma nii palju kannatust, et lasta teisel oma jutt või mõte lõpetada, olgugi et see on talle igav.
Kui vestlejatega liitub uustulnuk, siis antakse talle keskustelust paarisõnaline ülevaade, et ta saaks vestlusse lülituda.
Viisakuseta on vestelda kauge vahemaa tagant, nagu ühest lauast teise, ühest koridori otsat teise, trepikoja alumiselt korruselt ülemisele ja vastupidi, üle tänava või aknast tänavale jne. Kuid ka liiga lähedale ei sobi astuda, nii et teise hingeõhku on tunda.

Kuidas tutvustada omavahel võõraid inimesi?

Vanasti oli korrektne esitlemine üldlevinud, tänapäeval kahjuks enam mitte. Tegu on ometi paljudes situatsioonides meeldiva kombega. Niisugusesse seltskonda sattudes, kus ei tunta kedagi või teatakse vaid üht või kaht inimest, on nimelt alati hea, kui keegi võtab vaevaks ennast ise esitleda või kedagi teisele tutvustada.
Iseeda esitlemisel ütleb mees kõigepealt oma nime, siis naine, silmnähtavalt noorem isik teeb oma nime enne vanemat teatavaks. Enamasti antakse üksteisele samaaegselt kätt. Firmas esitleb madalama positsiooniga töötaja ennast esimesena. Siin haarab initsiatiivi naisterahvas, vanem isik või ülemus. Samamoodi käitutakse siis, kui tutvustatakse teisi omavahel: mehe nimi öeldakse enne naise oma, noorema inimese nimi enne vanema oma ja ettevõttes madalama positsiooniga isiku nimi enne kõrgema ametimehe oma. Esitlemisel võib piirduda perekonnanimega – näiteks kui on vaja tervitada üksteise järel mitut inimest. Kõige viisakam on nimetada ees- ja perekonnanimi. See kehtib ka noortele, kes kõik üksteist päris loomulikult sinatavad. Juba ainuüksi võimalus, et ühele ja samale nimele võivad reageerida mitu inimest, on küllaldaseks argumendiks.
Olgu siinkohal veel üks vanamoeline komme mainitud, mida peaks vähemalt tundma: kui daam, kes kuulub oma gruppi, tõuseb püsti, lahkub ruumist või siseneb sinna, tõusevad kõik kohal viibivad härrad korraks püsti. Kui ta uuesti istet võtab, ootavad härrad, kuni daam on istunud. See ei ole tänapäeval enam tingimata nõutav.

Eduka vestluse 5 reeglit:

• Kaasake teisi vestlusse. Kui viibite rühmas, on grupi kaugemad liikmed teie jutust rohkem huvitatud, kui üritate neid vestlusse kaasa tõmmata. Kui üks-kaks inimest jutujärje enda kätte haaravad, lähevad teised viimaks minema.

• Ärge pidage jutlust, vaid arvestage ka teiste vaadetega. Kui keegi hakkab teile oma seisukohti peale suruma, jääge soovi korral eriarvamusele, kuid ärge teiste inimeste vaateid lihtsalt kõrvale jätke. Proovige leida ühiseid jooni või tunnistage, et teie arvamused erinevad nende omadest.

• Hoiduge teisi katkestamast. Ma tean, et see kõlab nagu lapsepõlves üha korratud õpetus, aga ka täiskasvanud võiksid seda silmas pidada. Kui pingutame, et meeles pidada, mida me ise öelda tahame, siis unustame sageli lasta teistel oma mõtteid lõpuni väljendada. Vestlusrõõm ongi kuulamises, mitte kuulajate õhuruumi endale kahmamises.

• Viige end kurssi maailma- ja kultuurisündmustega. See ei tähenda, et peate lugema iga viimast kui kultuuriajakirja. Ometi aitab teid inimestega suhtlemisel see, kui teate peamisi kultuuri- ja poliitikatrende ning maailmasündmusi. Ühised teadmised on tavaliselt parim vestluse allikas.

• Säilitage huumorimeel. Hea vestlus rajaneb tihti tõsise ja naljaka vaheldumisel. Küllap leiate, et kerge tooni säilitamine, eriti inimeste puhul, keda te hästi ei tunne, kergendab vestlust.

Allikate põhjal koostanud Elvira Eiduks




 
TOETAJAD

KOGEMUSEGA NAUDID ELU!    info@50pluss.ee    VANUSEST TEADLIK 50PLUSS KOGUKOND

Elitec