Raamatud   Võimlemine    
Search*
Menüü
Eesti English Русский


ARVUTI JA TERVIS

 
50pluss arvutiArvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise.
Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. 
Eraldi osadena on vajalikud veel monitor e. kuvar, klaviatuur ja hiir. Sülearvuti (lap-top) puhul on "arvuti" ja kuvar omavahel ühendatud. Sageli kasutatakse ka lisaseadmeid- kõlarid, kõrvaklapid, veebikaamera, modemid, printerid.

Mida peab jälgima arvuti kasutamisel
Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus.
Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta.

Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega.
 
Mõju silmadele
Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud.
Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. 

Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära monitori tehnilised näitajad ja kasutajapoolsed seaded. Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes.
Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik. (Joonistage graafikaprogrammiga ring ja vaadake, kas ta on ka ekraanil ring, mitte ellips). Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid.

Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka kuvaadapter ehk videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks.

Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine.

Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka.

Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine (see vähendab ka tolmu lendumist) ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine.

Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige  vastu, kaasaarvatud arvuti.
Otseselt arvutiga seotud ja stressi tekitavad probleemid võivad olla tingitud:
* kehvas seisundis riistvarast, mis nagu töötab ja nagu ei tööta ka; Sagedamini ärritab meid tõrkuv hiir või tujutsev klaviatuur, vigane ketas või töövõimetu seade.
* mittesobivast tarkvarast, mis ühelt poolt tähendab, et kasutatav riistvara ei tule mälu nappuse tõttu kasutatava programmiga toime - sagedased veateated ning "kinni jooksmised" kulmineeruvad tihti tehtud töö haihtumisega ei-tea-kuhu. Samuti võib ebaõigesti valitud tarkvara tõttu soovitud tulemuse saamine nõuda mitmeid tülikaid protseduure ja kulutada liigselt tööaega.
* ebapädevus ehk teisisõnu vähene ettevalmistus antud tarkvaraga töötamiseks. Ehkki enamlevinud programmide kasutamise lihtsamad töövõtted saavad selgeks kas "katse-eksituse" meetodil või kolleegi/tuttava korraldatud "kiirkursuse" läbi, nõuab hea tulemuse, s.h. tööst naudingu saamine päris põhjalikku ettevalmistust.

Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia, sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena.
Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutisõltlane kipub eralduma sotsiaalsest elust, mis võib kaasa tuua probleeme perekonnas, aga ka sõpruskonnas ja töökohas. Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud.
Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha, teisalt on see seotud ka tahtmatusega õppida midagi uut ja kardetavalt keerukat käsitsema.
Arvutikartuse vältimiseks sobib arvutiga esmakohtumiseks ja tutvumiseks kasutada mängukeskkonda, mis pakub lõbu ka juhul, kui miskit valesti juhtub minema. Nii nagu lapsed omandavad kasulikud oskused mängides, sobib ka täiskasvanuile "uue maailma" avastamiseks mänguline keskkond, kus negatiivne tagasiside on mitte reaalne tagasilöök, vaid osa mängust, mille võib naerdes unustada.

Peavalu

Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega.
Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on:
* Peegeldav või pimestav ekraan
* Kujutise kehv kvaliteet
* Sobimatud prillid
* Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress
* Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress
* Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta
* Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge

Nahaärritus

Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool.
Levinud, ent alusetud hirmud
Kiirgus on sageli kardetud müstiline tegur, mida ka arvutitega on püütud seostada. Kui monitoride puhul on kahtlustatud ülemäärast ultraviolettkiirguse intensiivsust, siis selle tõestamine teadlastel ei ole õnnestunud. Tänapäevased monitorid on küllaltki silmasõbralikud, mitmesuguste kaitseekraanide kasutamiseks vajadus puudub. Viimased võivad tolmu, kriimude ning mustuse näol hoopis halvendada nähtava kujutise kvaliteeti. Madalsageduslik elektromagnetväli on arvutite läheduses ainus praktiliselt mõõdetav nähtus. Siiski on selle välja tugevus samasugune kui mistahes muu elektrit tarbiva aparaadi läheduses.
Keemilised ühendid, mis võivad erituda arvutikomponentide materjalidest, aga ka tekkida õhu tavalistest koostisosadest mõnede detailide läheduses kõrge temperatuuri toimel, on samuti teadlaste huviorbiidis olnud. Tänaseni pole tõestust, et arvutis tekkivate võimalike saasteainete imeväikesed kontsentratsioonid inimese tervisele mõju võiksid avaldada.
Epilepsiat põdevate inimeste jaoks ei ole arvuti probleemiks osutunud. Isegi haiguse valgustundliku vormi korral pole haigushoogude vallandumist arvutiekraanil nähtavaga seoses täheldatud.
Rasedus
ei ole samuti vastunäidustus arvutitööks. Vähemalt ei ole senised uuringud taolisi ilminguid tõestanud. Samuti pole teada ühtki arvuti või arvutitööga seonduvat tegurit, mis võiks ebasoodsalt rasedust mõjustada
Printerid
Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanuväärsem probleem.
Probleemide põhjuseks on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise.
 
Allikad: www.ut.eeriigiteataja ; arvutiweb ja internet

Tee arvutiga töötamine mugavaks!

Õige asend arvuti taga istumiseks
50pluss arvuti























1. Silmad peavad jääma 5-7,5 cm alla poole monitori ülemisest äärest. Prillide kandjatel võib monitor olla ka madalamal. Ekraani kaugus selline, et kui käed välja sirutada, siis peaksid sõrmed ulatuma ekraanini.
2. Dokumendihoidja ekraani kõrgusel.
3. Tooli seljatugi peab toetama alumist seljaosa. Tooli kõrgust peab saama reguleerida.
4. Allpool küünarnukki käsi paralleelselt põrandaga.
5. Randmed otse. Randmetugede kasutamine oleks väga hea.
6. Põlvede ja lauaplaadi vahele peab jääma vaba ruumi.
7. Jalad toetugu põrandale.

Selja ja kaela piirkonnas tekkivate pingete vältimineKeskmiselt kaalub täiskasvanu pea umbes sama palju, kui üks keegli kuul. Kui hoida pead töötamise ajal otse, siis kaelalihased kohanevad kergesti ja suudavad pea raskust toetada. Pidev pea edasi ja tagasi ning paremale ja vasakule pööramine põhjustab kaelalihaste ülepingutamise, mis on valude, krampide põhjustajaks.
Et pidevat kaela koormamist vältida tuleb kõigepealt üle vaadata arvuti monitori asukoht. Monitor peaks olema paigutatud otse kasutaja vastu, mitte vasakule ega paremale. Muidu peab koguaeg pead pöörama ning see pole kaelale hea. See teksti osa, millega parajasti töötatakse olgu ekraani keskel, mitte all ega üleval. Kuvar tuleb paigutada kasutajale sobivale kõrgusele, et töötaja ei peaks painutama oma kaela nägemaks seal olevat. Tavaline viga on see, et monitor paigutatakse liiga madalale. Kui istuda mugavalt, siis peavad silmad jääma 5-7,5 cm alla poole monitori ülemisest äärest. Inimese silmad näevad rohkem alla poole ning seetõttu selline positsioon võimaldab mugavalt näha suuremat osa ekraanist. Oluline on istuda võimalikult otse monitori ja klaviatuuri ees, sest nii istumine aitab vältida probleeme kaelaga.
Õige kauguse monitorist saab kätte nii, kui istuda ja sirutada käed välja ja sõrmed ulatuma peavad puudutama ekraani. Selline kaugus võimaldab näha ekraani ilma pidevalt pead liigutamata. Juhul, kui teksti pole hästi näha on alati võimalik reguleerida tähtede suurust, igatahes on see parem, kui monitorile lähemale istumine.
Kasutaja peab toetuma seljatoele ja see peab tema selga toetama. Väga oluline on tooli kõrgus põrandast, sest töötades peaksid jalad toetuma põrandale või vastavale põranda kõrgendusele. Kindlasti on oluline, et tooli kõrgust saaks nii reguleerida, et jalad ei oleks lauaplaadi ja tooli vahele surutud. Ergonoomiline on tool, mis toetab selga nii, et selle asend oleks S-kujulisena. Tavalised kontoritoolid kipuvad sundima peale sellist asendit, kus selg on C-kujuline. Taoline asend on ebaloomulik ja põhjustab valu selja ülemises piirkonnas.
Hoolitse ka selle eest, et hiirematt ja hiir ise oleksid puhtad. Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem, kui arvata oskame.
 
Tee puhkepause!
Ka täiskasvanud inimene ei tohiks ühes ja samas asendis viibida üle ühe akadeemilise tunni (45 minutit). See kehtib ka arvutiga töötajale. Kord tunnis tuleks kasvõi mõneks minutiks laua tagant püsti tõusta, võimaluse korral pisut ringi jalutada või vähemalt asendit muuta. Iga teine paus võiks olla pikem, kuni 10 minutit. Puhkepauside ajal tee kindlasti harjutusi nii silmadele kui kätele-kehale.
Üldiselt soovitatakse teha peale tund aega kestnud töötamist 10 minutiline paus.


Harjutused pingete vähendamiseks lihastes
Järgnevalt on toodud harjutused, mida võiks teha vähendamaks pingeid lihastes. Sulgudes on näidatud miinimum ja maksimum korrad harjutuste sooritamiseks. Kõiki neid harjutusi tuleks teha püsti seistes (silmadele mõeldud harjutusi võib teha ka istudes).
Õlgade väsimuse korral:
 
 50pluss harjutused
 
 
 
 




















Harjutused silmadele
Harjutus nr 1
1. Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10-15.
2. Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse, loendades arve 1-6; seejärel samalaadselt vasakule-otse, alla-otse, üles-otse. Tee seda 4-5 korda.
3. Vaata silmadest 20-30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
4. Tee avatud silmadega keskmises tempos 3-4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale; tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid vaatega kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 2-3 korda.
Harjutus nr 2
1. Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude kohalt meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani.
2. Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt jälgides. Korda 5-6 korda.
3. Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda.
4. Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda.
5. Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda.
6. Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda.
7. Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks.
8. Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit.
 50pluss arvutiharjutus
 



















Kaelale ja peale:
50pluss harjutus
 
 















Kätele ja randmetele:
50pluss harjutused
 











50pluss harjutused

 
TOETAJAD

KOGEMUSEGA NAUDID ELU!    info@50pluss.ee    VANUSEST TEADLIK 50PLUSS KOGUKOND

Elitec