Arvuti

Kiired ja lihtsad nipid arvutikasutajale

Kustutasite kogemata olulise faili ja prügikastis seda pole. Mida teha?
Arvuti tuleks koheselt välja lülitada, mis viib miinimumini ohu, et kaotatud fail kasutamise käigus uute failide poolt üle kirjutatakse. Seejärel tuleks kas terve arvutiga või ainult kõvakettaga pöörduda mõne arvutialase asjatundja juurde, kus kaotatud faile spetsiaaltarkvara abil taastada üritatakse. Täielikku garantiid operatsiooni õnnestumiseks ei ole, see sõltub mitmetest asjaoludest, vahel õnnestub failid vaid osaliselt taastada.

Arvuti lülitub iseenesest välja. Miks?

Levinuimaks põhjuseks on riistvara tolmumine, eriti protsessori jahutusradiaatori ja sülearvuti puhul ka jahutuskanalite tolmumine. Selle tagajärjel ei saa protsessor tööks vajalikku jahutust, kuumeneb üle ja arvuti teeb automaatselt alglaadimise. Sellisel juhul tuleks arvuti puhastamiseks asjatundjate kätte viia.
Iseenesliku väljalülitumise põhjuseks võib olla ka vigane riistvara (protsessor, vahemälu, kõvaketas, videokaart, toiteplokk), vea tuvastamiseks ja eemaldamiseks vigase detaili väljavahetamise teel tuleks arvuti asjatundjate kätte viia.

Paljud tarkvaratooted on väga kallid, aga piraattarkvara kasutamine on illegaalne. Kas on mõni lahendus?

Lahenduseks on vabavara kasutamine. Aastast aastasse on pakutava vabavara hulk üha suurenenud, samuti on märkimisväärselt tõusnud vabavara keskmine kvaliteet. Analoogne vabavara ei pruugi küll olla sama efektiivne ja funktsiooniderohke, kuid aitab säästa hulga raha ja töö saab tehtud.

OpenOffice - Microsoft Office kontoritööpaketi analoog. Ühilduv, suudab avada MS Office fornaate ja vajadusel ka salvestada MS Office ühilduvasse fornaati. Litsentsitingimused lubavad ka ettevõtetel tasuta kasutada. Allalaadimine

CDBurnerXP - CD/DVD kirjutamise tarkvara, meeldiv vabavaraline asendus Nero Burning ROM-le. Litsentsitingimused ei piira tasuta kasutamist, lubatud ka ettevõtetele. Allalaadimine

7-Zip - enimkasutatud vabavaraline failiarhiveerija, asendus WinRAR-le. Toetab enamus levinud arhiivifornaate. Litsentsitingimused ei piira tasuta kasutamist. Allalaadimine

Allikas: www.digitohter.ee


Pilditöötlus vabavara Irfan View abil

Programmi IrfanView allalaadimine
Tasuta internetist allalaetav programm piltide töötlemiseks on IrfanView. Alusta www.irfanview.com ja järgi juhendeid, vajuta nuppu Download.  Varu kannatust, sest allalaadimine võtab aega ja sõltub interneti kiirusest.  Allalaadimisel küsitakse mitmel korral, kas soovid jätkata, vajuta Next ja lõpus Done. Vajalik programm on sinu arvutis on, Desktopil asub punane ikoon IrfanView .

Pildi suuruse muutmine 
1. Ava Desktopil ikoonist IrfanView. Vali ülevalt menüüst File / Open.
Otsi arvuti kõvakettalt pilt. Ava pilt ja vali menüüst  Image/Resize/Resample. 
2. Avaneb aken, kus on palju erinevaid valikuid. Vasakult ülevalt teine valik- Set new size, määra pildi uus laius või kõrgus.
3. Vaja läheb määratat ainult üks mõõtudest,  teine pannakse automaatselt, kõrguse ja laiuse suhe pildil jääb samaks. Mõistlik vahemik võiks olla 200 kuni  500 pikslit. Vajuta nuppu OK, nüüd näed uue pildi suurust.
4. Salvestada uus pilt, vali menüüst File/Save as.  Avanud aknas pane pildile uus nimi ja vali kataloog, kuhu salvestad.  Soovitatavad fornaadid on JPG või GIF, fornaadi valid Save as type  rippmenüüst. Vajuta nupule Save.

Pildi  laiuse ja kõrgusega muutmine
1. Ava Desktopil ikoonist IrfanView. Vali ülevalt menüüst File / Open. Otsi arvuti kõvakettalt pilt. Ava pilt ja vali (lõika välja) pildist vajalik osa.
2. Vajuta pildi peal alla hiire vasak klahv alla, see on uue pildi nurk,  lohista hiirt. Pildist mingi osa valitud kasti sees. Kui esimesel korral ei õnnestunud õiget osa vali, proovi uuesti.
3. Kui tahad valida kindla pikslite arvuga laiust ja kõrgust, siis  pildist osa valides on programmi üleval sulgudes näha mitu pikslit hetkel  on valitud pildi suurus, näiteks title  XY… 413x244 Pixels..
Tuleb vedada hiirt seni kuni saad need pikslite numbrid, vajad ja siis lasta lahti hiire vasak klahv. 
4. Kui oled valinud vajaliku osa, siis edasi vali  menüüst Edit/ Crop selection.
5. Salvestada uus pilt, vali menüüst File/Save as.  Avanud aknas pane pildile uus nimi ja vali kataloog, kuhu salvestad.  Soovitatavad fornaadid on JPG või GIF, fornaadi valid Save as type  rippmenüüst. Vajuta nupule Save.

Miks on oluline kaitsta oma arvutit ja kõike, mis selles leidub?

Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas.
Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.
Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.
Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid.

Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?

1. Paigaldage arvutisse viirustõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda!  Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks. 
Milline tasuta arvutikaitse-tarkvara valida?
Millist nuhkvara-tõrjet kasutada?
Tasuta viirusetõrje AVG paigaldamine
Elioni arvutikaitseteenus

2. Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri! Tulemüür on piltlikult öeldes valvur, mis otsustab, millistel rakendustel on õigus teie arvutisse siseneda ja millistel mitte. Soovitav on kasutada nii riist- kui tarkvaralist tulemüüri. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi, selle seadeid saab kontrollida oma arvuti Windowsi turvakeskusest. Samuti kuulub tarkvaraline tulemüür paljude uuemate viisustõrjepakettide koosseisu, eraldi ja kodukasutajatele tasuta pakub seda näiteks Zonealarm.
Tulemüürina on võimelised funktsioneerima ka enamik internetiühenduse jagamiseks kasutatavaid tava- ja WiFi ruutereid.

3. Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi! Ülalpool oli juttu turvaaukudest operatsioonisüsteemis ja rakendusprogrammides. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Parandused ja täiendused võib tavaliselt alla laadida tootja koduleheküljelt ning seda on soovitav teha võimalikult kiiresti - kiirus kahandab oluliselt võimalust, et keegi juba avastatud turvaauke teie vastu ära kasutab. Paljudel tarkvaratoodetel on ka automaatne teavitussüsteem, mis teatab teile uute täienduste ja paranduste valmimisest ning soovitab teil need alla laadida.

4. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu! Ekraani alaservas armsalt määgiv lammas või Messengeri tavalistest meeleolupiltidest põnevam emotikonikomplekt võivad olla kuitahes põnevad ja ilusad, kuid pahatihti laete koos nendega oma arvutisse ka lisatarkvara, mille olemasolust teile ei teatata ning mis asub teie arvutis omatahtsi tegutsema. Samuti ärge võtke tõsiselt ettepanekuid laadida näiteks alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Kui võimalik, kontrollige interneti otsimootorite või asjatundjate abil, kas see, mida te alla laete, kellegi teise teada äkki pahavara ei sisalda, ning kontrollige kõik allalaetavad failid enne käivitamist viirustõrjujaga igaks juhuks üle. Samuti tuleks viirustõrjeprogramm seadistada kontrollima kirjakasti sisu ja e-kirjade manuseid ning Messengeriga allalaetavate failide sisu.

5. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid! Paljud viirused ja muud pahalased maskeerivad end pealtnäha ohututeks tekstidokumentideks või piltideks, veebilink aga võib teid suunata koduleheküljele, kust teie arvutisse laaditakse mitmesugust kurivara. Kui aga teie põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab teile ühtäkki võõrkeelseid kirju või kiirsuhtlussõnumeid saatma, paluge tal kontrollida, ega ta arvuti äkki nakatunud ei ole.

6. Tehke varukoopiaid! Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju tööd ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teete oma andmetest regulaarselt varukoopiaid, nii võite pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, mil te viimase varukoopia tegite.
Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks CD- või DVD-plaadil. Kaval oleks neid plaate hoida ka mõnes teises ruumis või koguni teises hoones.

7. Kasutage tugevaid paroole! Paroolid on mõeldud selleks, et teatud ressurssidele või rakendustele ei saaks ligi need, kellel selleks õigust pole. Olge üsna kindlad, et sissetungija proovib esimeses järjekorras teie nime, sünnikuupäeva, auto numbrit või märgikombinatsiooni ‘admin123′. Kui neist ei piisa, kasutatakse parooli äraarvamiseks spetsiaalset programmi, mis kõigepealt katsetab võimalike paroolidena sõnaraamatus leiduvaid sõnu. Kui kasutate paroolina keerulisemaid, suur- ja väiketähtedest, numbritest ning erimärkidest koosnevaid kombinatsioone, võib parooli murdmiseks kuluv aeg olla piisavalt kriitiline, et panna sissetungijat oma ettevõtmisest loobuma.Turvaline ja lihtne salasõna ja Missugune on hea parool?

8. Ärge jagage kergekäeliselt oma isiku-, kontakt- ega juurdepääsuandmeid! Paljud internetipettused on üles ehitatud teie andmete väljapetmisele ning nende kuritarvitamisele. Paroolid, PIN-koodid ja muud ligipääsuandmed on mõeldud selleks, et neid kasutaksite ainult teie, seega ei tohi neid mistahes ettekäändel mitte kellelegi edasi anda, isegi kui neid küsib hea sõber, IT-töötaja või pank.

9. Logige end administraatorina sisse ainult siis, kui see on hädavajalik! Administraatoril on piiramatu juurdepääs kõigile süsteemi ressurssidele ning õigus installeerida mistahes programme ja programmilisasid. Pahalane, kelle te administraatorina alla tõmbasite, võib saada teie arvutis samad õigused ning teha hoopis rohkem kurja. Mõni pahalane ei suudagi end ilma piisavate õigusteta teie arvutis sisse seada.
Looge endale ja kõigile teistele arvuti kasutajatele piiratud õigustega konto ning kasutage seda oma igapäevasteks toiminguteks. Administraatorina logige end sisse ainult siis, kui teil on vaja installerida uusi programme, muuta olemasolevate programmide üldseadeid või teha vajalikke süsteemitoiminguid.Tee igale kasutajale oma konto

10. Kasutage failide ja internetiühenduse krüptimist! EENet-i lühiülevaade krüpteerimisest

11. Seal, kus võimalik, kasutage ID kaarti! ID kaart on üks lihtsamaid ja turvalisemaid võimalusi kaitsta näiteks oma pangakontot kuritarvitamise või dokumente võltsimise eest.Kuidas asuda ID-kaarti kasutama?

12. Kui te ei saa aru või pole kindel, mida arvuti teie käest tahab, siis lugege veelkord, kui vaja, tõlkige teade, küsige mõnelt tuttavalt asjatundjalt üle või kasutage interneti otsimootoreid!Paljud tarkvaratootjaid ei lisa kahjuks oma operatsioonisüsteemide või rakendusprogrammide keelevalikusse eesti keelt. Seda enam pole põhjust klõpsida avanenud dialoogiboksides nuppe ‘Yes’ ja ‘Next’ ning loota parimat. Üritage välja selgitada, mida arvuti teie käest tahab ning kas see, mida ta tahab, on ikka mõistlik.

Vajadusel kasutage sõnaraamatu abi.

Allikas: www.arvutikaitse.ee

Tasuta tarkvara

Tasuta tarkvara ehk vabavara on tarkvaraliik, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks. Vabavara saab üldjuhul alla laadida tarkvara kodulehelt ning selle eest ei pea raha maksma. Osad tasuta programmid on mõeldud kõikidele tasuta kasutamiseks, osadest on ärilistel eesmärkidel kasutamiseks ka tasulised versioonid, sellisel juhul ei ole tasuta versiooni kasutamine ärilisel eesmärgil enam legaalne tegevus.

Aastast aastasse on pakutava vabavara hulk üha suurenenud, samuti on märkimisväärselt tõusnud vabavara keskmine kvaliteet. Analoogne vabavara ei pruugi küll olla sama efektiivne ja funktsiooniderohke, kuid aitab säästa hulga raha ja töö saab tehtud. Järgnevalt pakumegi välja mõned igapäevaselt kasutatavate Windowsi programmide vabavaralised analoogid ja muidu kasulikku tasuta tarkvara.

OpenOffice.org

Tuntuim tasuline vaste on Microsoft Office kontoritööpakett

Suudab avada Microsoft Office fornaate ja vajadusel ka salvestada Microsoft Office ühilduvasse fornaati.  Microsoft Office kasutajale algul ehk veidi harjumatu kasutada, kuid igapäevane kontoritöö saab tehtud. Eriti sobiv kodukasutajale, kes kasutab kontoritarkvara võrdlemisi harva ning seetõttu pole mõistlik maksta kalli Microsoft Office litsentsi eest.

• Litsentsitingimused lubavad OpenOffice-it ka ettevõtetel tasuta kasutada
• Saadaval eesti keeles ja eestikeelse spelleriga!
• Allalaadimine: http://openoffice.offline.ee (Windowsi kasutajatele on Win32Intel tähistusega versioonid)

7-zip

Tuntuim tasuline vaste on failiarhiveerija WinRAR

Enimkasutatud vabavaraline failiarhiveerija, toetab väga paljusid erinevaid arhiivifornaate. Pakkimine ja lahtipakkimine: 7z, ZIP, GZIP, BZIP2 ja TAR; ainult lahtipakkimine: ARJ, CAB, CHM, CPIO, DEB, DMG, HFS, ISO, LZH, LZMA, MSI, NSIS, RAR, RPM, UDF, WIM, XAR ja Z. Kasutajaliides on lihtne ja ülevaatlik.

• Litsentsitingimused lubavad 7-zip-i ka ettevõtetel tasuta kasutada
• Sisaldab eestikeelset kasutajaliidest!
• Allalaadimine: http://www.7-zip.org/ 

CDBurnerXP

Tuntuim tasuline vaste on Nero Burning ROM plaadikirjutamistarkvara

Ärge laske ennast nimest eksitada – see tubli programm suudab kirjutada nii CD, DVD, HD-DVD kui ka Blu-Ray plaate ning ei tööta sugugi vaid Windows XP-ga. Programmil on ka ISO tõmmiste genereerimise ja plaadile kirjutamise funktsioon.

• Litsentsitingimused lubavad CDBurnerXP-d ka ettevõtetel tasuta kasutada
• Allalaadimine: http://cdburnerxp.se/en/download
  
  Allikas: www.digitohter.ee