Raamatud   Võimlemine    
Search*
Menüü
Eesti English Русский


Arvuti

50pluss arvuti

Arvuti ja tervis
Laste netiohud
Kiirkorraldused
Pilditöötlus
Lihtsad nipid
Mahukas fail
Terminite selgitused
Arvutialane sõnaraamat
Eesti keel ja arvuti
MS Office 2007 Eestikeelsed õppeprogrammid
Tasuta tarkvara
Veebilehitsejad


Väga mahuka faili saatmiseks on see võimalik üles laadida ja saata link. 

Tihedamini kasutatavate tegevuste kiiremaks sooritamiseks on hea kasutada
kiirkorraldusi klaviatuuri klahvikombinatsioone. Klahvikombinatsiooni puhul tuleb esimesena mainitud klahv(id) all hoida ja vajutada seejärel järgmist.

Windows'i kiirkorraldused

CTRL+ESC menüü avamine Start
ESC katkesta/tühista korraldus  
DELETE kustuta Edit-->Delete; File-->Delete 
CTRL+C kopeeri Edit-->Copy
CTRL+X lõika Edit-->Cut
CTRL+V aseta/kleebi Edit-->Paste
CTRL+A vali kõik Edit-->Select All
CTRL+Z tühista viimane korraldus Edit-->Undo
CTRL+Y taasta viimane korraldus Edit-->Redo/Repeat
CTRL+F, F3 otsi Edit-->Find
CTRL+O ava fail File-->Open
CTR+N loo uus fail/ava uus aken File-->New
CTRL+W, CTRL+F4 sulge aktiivne fail/dokument File-->Close
ALT+F4 sulge rakendus File-->Exit
CTRL+S salvesta File-->Save
CTRL+P prindi File-->Print
Kursori juhtimine  
CTRL+nool paremale järgmise sõna algusesse  
CTRL+nool vasakule eelmise sõna algusesse  
Home rea algusesse  
End rea lõppu  
CTRL+nool alla järgmise lõigu algusesse  
CTRL+nool üles eelmise lõigu algusesse  
CTRL+Page Down järgmise lehekülje algusesse  
CTRL+Page Up eelmise lehekülje algusesse  
CTRL+Home dokumendi algusesse  
CTRL+End dokumendi lõppu  
SHIFT+ENTER  reavahetus  
ENTER lõiguvahetus  
CTRL+ENTER leheküljevahetus Insert-->Break
CTRL+SHIFT+ENTER veeruvahetus Insert-->Break
CTRL+R määra foto suurust pilditöötluses  
CTRL+S muuda pildi suurust 1-100%  
CTRL+ALT+PRTSC ekraanivaatest pilt kopeerimiseks  











































Kiired ja lihtsad nipid arvutikasutajale

Kustutasite kogemata olulise faili ja prügikastis seda pole. Mida teha?

Arvuti tuleks koheselt välja lülitada, mis viib miinimumini ohu, et kaotatud fail kasutamise käigus uute failide poolt üle kirjutatakse. Seejärel tuleks kas terve arvutiga või ainult kõvakettaga pöörduda mõne arvutialase asjatundja juurde, kus kaotatud faile spetsiaaltarkvara abil taastada üritatakse. Täielikku garantiid operatsiooni õnnestumiseks ei ole, see sõltub mitmetest asjaoludest, vahel õnnestub failid vaid osaliselt taastada.

Arvuti lülitub iseenesest välja. Miks?

Levinuimaks põhjuseks on riistvara tolmumine, eriti protsessori jahutusradiaatori ja sülearvuti puhul ka jahutuskanalite tolmumine. Selle tagajärjel ei saa protsessor tööks vajalikku jahutust, kuumeneb üle ja arvuti teeb automaatselt alglaadimise. Sellisel juhul tuleks arvuti puhastamiseks asjatundjate kätte viia.
Iseenesliku väljalülitumise põhjuseks võib olla ka vigane riistvara (protsessor, vahemälu, kõvaketas, videokaart, toiteplokk), vea tuvastamiseks ja eemaldamiseks vigase detaili väljavahetamise teel tuleks arvuti asjatundjate kätte viia.

Paljud tarkvaratooted on väga kallid, aga piraattarkvara kasutamine on illegaalne. Kas on mõni lahendus?

Lahenduseks on vabavara kasutamine. Aastast aastasse on pakutava vabavara hulk üha suurenenud, samuti on märkimisväärselt tõusnud vabavara keskmine kvaliteet. Analoogne vabavara ei pruugi küll olla sama efektiivne ja funktsiooniderohke, kuid aitab säästa hulga raha ja töö saab tehtud.

OpenOffice - Microsoft Office kontoritööpaketi analoog. Ühilduv, suudab avada MS Office fornaate ja vajadusel ka salvestada MS Office ühilduvasse fornaati. Litsentsitingimused lubavad ka ettevõtetel tasuta kasutada. Allalaadimine

CDBurnerXP - CD/DVD kirjutamise tarkvara, meeldiv vabavaraline asendus Nero Burning ROM-le. Litsentsitingimused ei piira tasuta kasutamist, lubatud ka ettevõtetele. Allalaadimine

7-Zip - enimkasutatud vabavaraline failiarhiveerija, asendus WinRAR-le. Toetab enamus levinud arhiivifornaate. Litsentsitingimused ei piira tasuta kasutamist. Allalaadimine

Allikas: www.digitohter.ee


50pluss fototöötlusPilditöötlus vabavara Irfan View abil

Programmi IrfanView allalaadimine
Tasuta internetist allalaetav programm piltide töötlemiseks on IrfanView. Alusta www.irfanview.com ja järgi juhendeid, vajuta nuppu Download.  Varu kannatust, sest allalaadimine võtab aega ja sõltub interneti kiirusest.  Allalaadimisel küsitakse mitmel korral, kas soovid jätkata, vajuta Next ja lõpus Done. Vajalik programm on sinu arvutis on, Desktopil asub punane ikoon IrfanView .

Pildi suuruse muutmine 
1. Ava Desktopil ikoonist IrfanView. Vali ülevalt menüüst File / Open.
Otsi arvuti kõvakettalt pilt. Ava pilt ja vali menüüst  Image/Resize/Resample. 
2. Avaneb aken, kus on palju erinevaid valikuid. Vasakult ülevalt teine valik- Set new size, määra pildi uus laius või kõrgus.
3. Vaja läheb määratat ainult üks mõõtudest,  teine pannakse automaatselt, kõrguse ja laiuse suhe pildil jääb samaks. Mõistlik vahemik võiks olla 200 kuni  500 pikslit. Vajuta nuppu OK, nüüd näed uue pildi suurust.
4. Salvestada uus pilt, vali menüüst File/Save as.  Avanud aknas pane pildile uus nimi ja vali kataloog, kuhu salvestad.  Soovitatavad fornaadid on JPG või GIF, fornaadi valid Save as type  rippmenüüst. Vajuta nupule Save.

Pildi  laiuse ja kõrgusega muutmine
1. Ava Desktopil ikoonist IrfanView. Vali ülevalt menüüst File / Open. Otsi arvuti kõvakettalt pilt. Ava pilt ja vali (lõika välja) pildist vajalik osa.
2. Vajuta pildi peal alla hiire vasak klahv alla, see on uue pildi nurk,  lohista hiirt. Pildist mingi osa valitud kasti sees. Kui esimesel korral ei õnnestunud õiget osa vali, proovi uuesti.
3. Kui tahad valida kindla pikslite arvuga laiust ja kõrgust, siis  pildist osa valides on programmi üleval sulgudes näha mitu pikslit hetkel  on valitud pildi suurus, näiteks title  XY… 413x244 Pixels..
Tuleb vedada hiirt seni kuni saad need pikslite numbrid, vajad ja siis lasta lahti hiire vasak klahv. 
4. Kui oled valinud vajaliku osa, siis edasi vali  menüüst Edit/ Crop selection.
5. Salvestada uus pilt, vali menüüst File/Save as.  Avanud aknas pane pildile uus nimi ja vali kataloog, kuhu salvestad.  Soovitatavad fornaadid on JPG või GIF, fornaadi valid Save as type  rippmenüüst. Vajuta nupule Save.

Miks on oluline kaitsta oma arvutit ja kõike, mis selles leidub?

Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas.
Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.
Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.
Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid.

Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?

1. Paigaldage arvutisse viirustõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda!  Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks. 
Milline tasuta arvutikaitse-tarkvara valida?
Millist nuhkvara-tõrjet kasutada?
Tasuta viirusetõrje AVG paigaldamine
Elioni arvutikaitseteenus

2. Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri! Tulemüür on piltlikult öeldes valvur, mis otsustab, millistel rakendustel on õigus teie arvutisse siseneda ja millistel mitte. Soovitav on kasutada nii riist- kui tarkvaralist tulemüüri. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi, selle seadeid saab kontrollida oma arvuti Windowsi turvakeskusest. Samuti kuulub tarkvaraline tulemüür paljude uuemate viisustõrjepakettide koosseisu, eraldi ja kodukasutajatele tasuta pakub seda näiteks Zonealarm.
Tulemüürina on võimelised funktsioneerima ka enamik internetiühenduse jagamiseks kasutatavaid tava- ja WiFi ruutereid.

3. Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi! Ülalpool oli juttu turvaaukudest operatsioonisüsteemis ja rakendusprogrammides. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Parandused ja täiendused võib tavaliselt alla laadida tootja koduleheküljelt ning seda on soovitav teha võimalikult kiiresti - kiirus kahandab oluliselt võimalust, et keegi juba avastatud turvaauke teie vastu ära kasutab. Paljudel tarkvaratoodetel on ka automaatne teavitussüsteem, mis teatab teile uute täienduste ja paranduste valmimisest ning soovitab teil need alla laadida.

4. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu! Ekraani alaservas armsalt määgiv lammas või Messengeri tavalistest meeleolupiltidest põnevam emotikonikomplekt võivad olla kuitahes põnevad ja ilusad, kuid pahatihti laete koos nendega oma arvutisse ka lisatarkvara, mille olemasolust teile ei teatata ning mis asub teie arvutis omatahtsi tegutsema. Samuti ärge võtke tõsiselt ettepanekuid laadida näiteks alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Kui võimalik, kontrollige interneti otsimootorite või asjatundjate abil, kas see, mida te alla laete, kellegi teise teada äkki pahavara ei sisalda, ning kontrollige kõik allalaetavad failid enne käivitamist viirustõrjujaga igaks juhuks üle. Samuti tuleks viirustõrjeprogramm seadistada kontrollima kirjakasti sisu ja e-kirjade manuseid ning Messengeriga allalaetavate failide sisu.

5. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid! Paljud viirused ja muud pahalased maskeerivad end pealtnäha ohututeks tekstidokumentideks või piltideks, veebilink aga võib teid suunata koduleheküljele, kust teie arvutisse laaditakse mitmesugust kurivara. Kui aga teie põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab teile ühtäkki võõrkeelseid kirju või kiirsuhtlussõnumeid saatma, paluge tal kontrollida, ega ta arvuti äkki nakatunud ei ole.

6. Tehke varukoopiaid! Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju tööd ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teete oma andmetest regulaarselt varukoopiaid, nii võite pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, mil te viimase varukoopia tegite.
Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks CD- või DVD-plaadil. Kaval oleks neid plaate hoida ka mõnes teises ruumis või koguni teises hoones.

7. Kasutage tugevaid paroole! Paroolid on mõeldud selleks, et teatud ressurssidele või rakendustele ei saaks ligi need, kellel selleks õigust pole. Olge üsna kindlad, et sissetungija proovib esimeses järjekorras teie nime, sünnikuupäeva, auto numbrit või märgikombinatsiooni ‘admin123′. Kui neist ei piisa, kasutatakse parooli äraarvamiseks spetsiaalset programmi, mis kõigepealt katsetab võimalike paroolidena sõnaraamatus leiduvaid sõnu. Kui kasutate paroolina keerulisemaid, suur- ja väiketähtedest, numbritest ning erimärkidest koosnevaid kombinatsioone, võib parooli murdmiseks kuluv aeg olla piisavalt kriitiline, et panna sissetungijat oma ettevõtmisest loobuma.Turvaline ja lihtne salasõna ja Missugune on hea parool?

8. Ärge jagage kergekäeliselt oma isiku-, kontakt- ega juurdepääsuandmeid! Paljud internetipettused on üles ehitatud teie andmete väljapetmisele ning nende kuritarvitamisele. Paroolid, PIN-koodid ja muud ligipääsuandmed on mõeldud selleks, et neid kasutaksite ainult teie, seega ei tohi neid mistahes ettekäändel mitte kellelegi edasi anda, isegi kui neid küsib hea sõber, IT-töötaja või pank.

9. Logige end administraatorina sisse ainult siis, kui see on hädavajalik! Administraatoril on piiramatu juurdepääs kõigile süsteemi ressurssidele ning õigus installeerida mistahes programme ja programmilisasid. Pahalane, kelle te administraatorina alla tõmbasite, võib saada teie arvutis samad õigused ning teha hoopis rohkem kurja. Mõni pahalane ei suudagi end ilma piisavate õigusteta teie arvutis sisse seada.
Looge endale ja kõigile teistele arvuti kasutajatele piiratud õigustega konto ning kasutage seda oma igapäevasteks toiminguteks. Administraatorina logige end sisse ainult siis, kui teil on vaja installerida uusi programme, muuta olemasolevate programmide üldseadeid või teha vajalikke süsteemitoiminguid.
Tee igale kasutajale oma konto

10. Kasutage failide ja internetiühenduse krüptimist! EENet-i lühiülevaade krüpteerimisest

11. Seal, kus võimalik, kasutage ID kaarti! ID kaart on üks lihtsamaid ja turvalisemaid võimalusi kaitsta näiteks oma pangakontot kuritarvitamise või dokumente võltsimise eest.Kuidas asuda ID-kaarti kasutama?

12. Kui te ei saa aru või pole kindel, mida arvuti teie käest tahab, siis lugege veelkord, kui vaja, tõlkige teade, küsige mõnelt tuttavalt asjatundjalt üle või kasutage interneti otsimootoreid!Paljud tarkvaratootjaid ei lisa kahjuks oma operatsioonisüsteemide või rakendusprogrammide keelevalikusse eesti keelt. Seda enam pole põhjust klõpsida avanenud dialoogiboksides nuppe ‘Yes’ ja ‘Next’ ning loota parimat. Üritage välja selgitada, mida arvuti teie käest tahab ning kas see, mida ta tahab, on ikka mõistlik.

Vajadusel kasutage sõnaraamatu abi.

Allikas:
www.arvutikaitse.ee

Tasuta tarkvara

Tasuta tarkvara ehk vabavara on tarkvaraliik, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks. Vabavara saab üldjuhul alla laadida tarkvara kodulehelt ning selle eest ei pea raha maksma. Osad tasuta programmid on mõeldud kõikidele tasuta kasutamiseks, osadest on ärilistel eesmärkidel kasutamiseks ka tasulised versioonid, sellisel juhul ei ole tasuta versiooni kasutamine ärilisel eesmärgil enam legaalne tegevus.

Aastast aastasse on pakutava vabavara hulk üha suurenenud, samuti on märkimisväärselt tõusnud vabavara keskmine kvaliteet. Analoogne vabavara ei pruugi küll olla sama efektiivne ja funktsiooniderohke, kuid aitab säästa hulga raha ja töö saab tehtud. Järgnevalt pakumegi välja mõned igapäevaselt kasutatavate Windowsi programmide vabavaralised analoogid ja muidu kasulikku tasuta tarkvara.

OpenOffice OpenOffice.org

Tuntuim tasuline vaste on Microsoft Office kontoritööpakett

Vaata OpenOffice.org ekraanitõmmist Suudab avada Microsoft Office fornaate ja vajadusel ka salvestada Microsoft Office ühilduvasse fornaati.  Microsoft Office kasutajale algul ehk veidi harjumatu kasutada, kuid igapäevane kontoritöö saab tehtud. Eriti sobiv kodukasutajale, kes kasutab kontoritarkvara võrdlemisi harva ning seetõttu pole mõistlik maksta kalli Microsoft Office litsentsi eest.

  • Litsentsitingimused lubavad OpenOffice-it ka ettevõtetel tasuta kasutada
  • Saadaval eesti keeles ja eestikeelse spelleriga!
  • Allalaadimine: http://openoffice.offline.ee (Windowsi kasutajatele on Win32Intel tähistusega versioonid)

7-zip 7-zip

Tuntuim tasuline vaste on failiarhiveerija WinRAR

Vaata 7-zip ekraanitõmmist Enimkasutatud vabavaraline failiarhiveerija, toetab väga paljusid erinevaid arhiivifornaate. Pakkimine ja lahtipakkimine: 7z, ZIP, GZIP, BZIP2 ja TAR; ainult lahtipakkimine: ARJ, CAB, CHM, CPIO, DEB, DMG, HFS, ISO, LZH, LZMA, MSI, NSIS, RAR, RPM, UDF, WIM, XAR ja Z. Kasutajaliides on lihtne ja ülevaatlik.

  • Litsentsitingimused lubavad 7-zip-i ka ettevõtetel tasuta kasutada
  • Sisaldab eestikeelset kasutajaliidest!
  • Allalaadimine: http://www.7-zip.org/ 

CDBurnerXP CDBurnerXP

Tuntuim tasuline vaste on Nero Burning ROM plaadikirjutamistarkvara

Vaata CDBurnerXP ekraanitõmmist Ärge laske ennast nimest eksitada – see tubli programm suudab kirjutada nii CD, DVD, HD-DVD kui ka Blu-Ray plaate ning ei tööta sugugi vaid Windows XP-ga. Programmil on ka ISO tõmmiste genereerimise ja plaadile kirjutamise funktsioon.

 
50pluss arvutiArvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise.
Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. 
Eraldi osadena on vajalikud veel monitor e. kuvar, klaviatuur ja hiir. Sülearvuti (lap-top) puhul on "arvuti" ja kuvar omavahel ühendatud. Sageli kasutatakse ka lisaseadmeid- kõlarid, kõrvaklapid, veebikaamera, modemid, printerid.

Mida peab jälgima arvuti kasutamisel
Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus.
Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta.

Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega.
 
Mõju silmadele
Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud.
Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. 

Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära monitori tehnilised näitajad ja kasutajapoolsed seaded. Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes.
Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik. (Joonistage graafikaprogrammiga ring ja vaadake, kas ta on ka ekraanil ring, mitte ellips). Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid.

Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka kuvaadapter ehk videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks.

Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine.

Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka.

Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine (see vähendab ka tolmu lendumist) ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine.

Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige  vastu, kaasaarvatud arvuti.
Otseselt arvutiga seotud ja stressi tekitavad probleemid võivad olla tingitud:
* kehvas seisundis riistvarast, mis nagu töötab ja nagu ei tööta ka; Sagedamini ärritab meid tõrkuv hiir või tujutsev klaviatuur, vigane ketas või töövõimetu seade.
* mittesobivast tarkvarast, mis ühelt poolt tähendab, et kasutatav riistvara ei tule mälu nappuse tõttu kasutatava programmiga toime - sagedased veateated ning "kinni jooksmised" kulmineeruvad tihti tehtud töö haihtumisega ei-tea-kuhu. Samuti võib ebaõigesti valitud tarkvara tõttu soovitud tulemuse saamine nõuda mitmeid tülikaid protseduure ja kulutada liigselt tööaega.
* ebapädevus ehk teisisõnu vähene ettevalmistus antud tarkvaraga töötamiseks. Ehkki enamlevinud programmide kasutamise lihtsamad töövõtted saavad selgeks kas "katse-eksituse" meetodil või kolleegi/tuttava korraldatud "kiirkursuse" läbi, nõuab hea tulemuse, s.h. tööst naudingu saamine päris põhjalikku ettevalmistust.

Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia, sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena.
Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutisõltlane kipub eralduma sotsiaalsest elust, mis võib kaasa tuua probleeme perekonnas, aga ka sõpruskonnas ja töökohas. Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud.
Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha, teisalt on see seotud ka tahtmatusega õppida midagi uut ja kardetavalt keerukat käsitsema.
Arvutikartuse vältimiseks sobib arvutiga esmakohtumiseks ja tutvumiseks kasutada mängukeskkonda, mis pakub lõbu ka juhul, kui miskit valesti juhtub minema. Nii nagu lapsed omandavad kasulikud oskused mängides, sobib ka täiskasvanuile "uue maailma" avastamiseks mänguline keskkond, kus negatiivne tagasiside on mitte reaalne tagasilöök, vaid osa mängust, mille võib naerdes unustada.

Peavalu

Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega.
Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on:
* Peegeldav või pimestav ekraan
* Kujutise kehv kvaliteet
* Sobimatud prillid
* Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress
* Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress
* Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta
* Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge

Nahaärritus

Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool.
Levinud, ent alusetud hirmud
Kiirgus on sageli kardetud müstiline tegur, mida ka arvutitega on püütud seostada. Kui monitoride puhul on kahtlustatud ülemäärast ultraviolettkiirguse intensiivsust, siis selle tõestamine teadlastel ei ole õnnestunud. Tänapäevased monitorid on küllaltki silmasõbralikud, mitmesuguste kaitseekraanide kasutamiseks vajadus puudub. Viimased võivad tolmu, kriimude ning mustuse näol hoopis halvendada nähtava kujutise kvaliteeti. Madalsageduslik elektromagnetväli on arvutite läheduses ainus praktiliselt mõõdetav nähtus. Siiski on selle välja tugevus samasugune kui mistahes muu elektrit tarbiva aparaadi läheduses.
Keemilised ühendid, mis võivad erituda arvutikomponentide materjalidest, aga ka tekkida õhu tavalistest koostisosadest mõnede detailide läheduses kõrge temperatuuri toimel, on samuti teadlaste huviorbiidis olnud. Tänaseni pole tõestust, et arvutis tekkivate võimalike saasteainete imeväikesed kontsentratsioonid inimese tervisele mõju võiksid avaldada.
Epilepsiat põdevate inimeste jaoks ei ole arvuti probleemiks osutunud. Isegi haiguse valgustundliku vormi korral pole haigushoogude vallandumist arvutiekraanil nähtavaga seoses täheldatud.
Rasedus
ei ole samuti vastunäidustus arvutitööks. Vähemalt ei ole senised uuringud taolisi ilminguid tõestanud. Samuti pole teada ühtki arvuti või arvutitööga seonduvat tegurit, mis võiks ebasoodsalt rasedust mõjustada
Printerid
Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanuväärsem probleem.
Probleemide põhjuseks on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise.
 
Allikad: www.ut.eeriigiteataja ; arvutiweb ja internet

Tee arvutiga töötamine mugavaks!

Õige asend arvuti taga istumiseks
50pluss arvuti























1. Silmad peavad jääma 5-7,5 cm alla poole monitori ülemisest äärest. Prillide kandjatel võib monitor olla ka madalamal. Ekraani kaugus selline, et kui käed välja sirutada, siis peaksid sõrmed ulatuma ekraanini.
2. Dokumendihoidja ekraani kõrgusel.
3. Tooli seljatugi peab toetama alumist seljaosa. Tooli kõrgust peab saama reguleerida.
4. Allpool küünarnukki käsi paralleelselt põrandaga.
5. Randmed otse. Randmetugede kasutamine oleks väga hea.
6. Põlvede ja lauaplaadi vahele peab jääma vaba ruumi.
7. Jalad toetugu põrandale.

Selja ja kaela piirkonnas tekkivate pingete vältimineKeskmiselt kaalub täiskasvanu pea umbes sama palju, kui üks keegli kuul. Kui hoida pead töötamise ajal otse, siis kaelalihased kohanevad kergesti ja suudavad pea raskust toetada. Pidev pea edasi ja tagasi ning paremale ja vasakule pööramine põhjustab kaelalihaste ülepingutamise, mis on valude, krampide põhjustajaks.
Et pidevat kaela koormamist vältida tuleb kõigepealt üle vaadata arvuti monitori asukoht. Monitor peaks olema paigutatud otse kasutaja vastu, mitte vasakule ega paremale. Muidu peab koguaeg pead pöörama ning see pole kaelale hea. See teksti osa, millega parajasti töötatakse olgu ekraani keskel, mitte all ega üleval. Kuvar tuleb paigutada kasutajale sobivale kõrgusele, et töötaja ei peaks painutama oma kaela nägemaks seal olevat. Tavaline viga on see, et monitor paigutatakse liiga madalale. Kui istuda mugavalt, siis peavad silmad jääma 5-7,5 cm alla poole monitori ülemisest äärest. Inimese silmad näevad rohkem alla poole ning seetõttu selline positsioon võimaldab mugavalt näha suuremat osa ekraanist. Oluline on istuda võimalikult otse monitori ja klaviatuuri ees, sest nii istumine aitab vältida probleeme kaelaga.
Õige kauguse monitorist saab kätte nii, kui istuda ja sirutada käed välja ja sõrmed ulatuma peavad puudutama ekraani. Selline kaugus võimaldab näha ekraani ilma pidevalt pead liigutamata. Juhul, kui teksti pole hästi näha on alati võimalik reguleerida tähtede suurust, igatahes on see parem, kui monitorile lähemale istumine.
Kasutaja peab toetuma seljatoele ja see peab tema selga toetama. Väga oluline on tooli kõrgus põrandast, sest töötades peaksid jalad toetuma põrandale või vastavale põranda kõrgendusele. Kindlasti on oluline, et tooli kõrgust saaks nii reguleerida, et jalad ei oleks lauaplaadi ja tooli vahele surutud. Ergonoomiline on tool, mis toetab selga nii, et selle asend oleks S-kujulisena. Tavalised kontoritoolid kipuvad sundima peale sellist asendit, kus selg on C-kujuline. Taoline asend on ebaloomulik ja põhjustab valu selja ülemises piirkonnas.
Hoolitse ka selle eest, et hiirematt ja hiir ise oleksid puhtad. Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem, kui arvata oskame.
 
Tee puhkepause!
Ka täiskasvanud inimene ei tohiks ühes ja samas asendis viibida üle ühe akadeemilise tunni (45 minutit). See kehtib ka arvutiga töötajale. Kord tunnis tuleks kasvõi mõneks minutiks laua tagant püsti tõusta, võimaluse korral pisut ringi jalutada või vähemalt asendit muuta. Iga teine paus võiks olla pikem, kuni 10 minutit. Puhkepauside ajal tee kindlasti harjutusi nii silmadele kui kätele-kehale.
Üldiselt soovitatakse teha peale tund aega kestnud töötamist 10 minutiline paus.


Harjutused pingete vähendamiseks lihastes
Järgnevalt on toodud harjutused, mida võiks teha vähendamaks pingeid lihastes. Sulgudes on näidatud miinimum ja maksimum korrad harjutuste sooritamiseks. Kõiki neid harjutusi tuleks teha püsti seistes (silmadele mõeldud harjutusi võib teha ka istudes).
Õlgade väsimuse korral:
 
 50pluss harjutused
 
 
 
 




















Harjutused silmadele
Harjutus nr 1
1. Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10-15.
2. Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse, loendades arve 1-6; seejärel samalaadselt vasakule-otse, alla-otse, üles-otse. Tee seda 4-5 korda.
3. Vaata silmadest 20-30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
4. Tee avatud silmadega keskmises tempos 3-4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale; tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid vaatega kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 2-3 korda.
Harjutus nr 2
1. Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude kohalt meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani.
2. Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt jälgides. Korda 5-6 korda.
3. Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda.
4. Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda.
5. Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda.
6. Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda.
7. Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks.
8. Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit.
 50pluss arvutiharjutus
 



















Kaelale ja peale:
50pluss harjutus
 
 















Kätele ja randmetele:
50pluss harjutused
 











50pluss harjutused


 
TOETAJAD

KOGEMUSEGA NAUDID ELU!    info@50pluss.ee    VANUSEST TEADLIK 50PLUSS KOGUKOND

Elitec