Raamatud   Võimlemine    
Search*
Menüü
Eesti English Русский


Naise tervis

Ttervis 50plusserve ja haige

Terve
Ravi
Üleminekuiga
Nõuanded kuumalainete puhul
Osteoporoos

Terve olla
tähendab olla olemas. Kuidas sa ennast tervena tunned? Proovi sellele mõelda ja seda seisundit tunnetada. Võib-olla ütled sa, et see on seisund, millal sa oma tervise peale ei mõtle ja millal sa oma kehas midagi erilist ei tunneta - võib ka olla, et sa nimetad siinkohal positiivset väsimust, mis tekib pärast millegi kordasaatmist, mille tegemiseks oli sul tõesti tahtmist. Kui panid vabatahtlikult mängu kogu oma jõu. Kaevasid aias, ujusid 500 meetrit, kirjutasid kirja, valmistasid hõrgutava roa, sõid tühja kõhu peale tugeva kõhuäie, armatsesid. Võib-olla vastad sa hoopis midagi muud, sest vastust tead ainult sina üksi. 

Terve olla tähendab ennast teada ja tunda. Terve olla tähendab oskust ennast tunnetada. See on eneseusk. Osata märgata väsimust. Osata puhata. Kasutada oma jõudu. Terve olla on osata öelda ,,jah" ja osata öelda ,,ei". Terve olla tähendab oskust ennast väljendada. Terve olla tähendab hoolida aistinguist, mida meeled meile saadavad. Osata märgata, milleks meil on tahtmist ja milleks mitte. See on oskus näha, mis on vajalik ja mis pole vajalik. Märgata, tunda ja teada, et inimene on osa kõiksusest. see on elutahe. Julgus surmale silma vaadata. oskus nautida ja olla nauditud. Oskus ennast unustada. Olla igal hetkel kohal. Olla terve. Jääda haigeks. Olla haige . Saada uuesti terveks. Terve olla tähendab ka ühel päeval ära surra. See on oskus kurvastada. Oskus tunda rõõmu. Arvestada, et maailmas ei ela ainult sina uksi. Terve olla tähendab oskust paluda abi. Terve olla tähendab ka oma teadmiste, tunnete, meeleliste  kogemuste ja kuuenda meele abil enda ja teiste eest hoolitseda. See on soov kasutada koos teistega kõikide inimeste kogemusi loomaks eneserealiseerimise võimalusi.

Nimekiri tuli pikk ja sõltuvalt koostajast võib see tulla veelgi pikem või hoopis lühem. See, kuidas me mõistame terve olemist, põhineb sellele, millesse me usume. Ja see, kuidas me kogeme terve olemist, on seotud sellega, kes me oleme. Nii nagu ei saa võrrelda ega mõõta valu, ei saa mõõta terve olemise tunnet. Sa võid olla terve, ilma et ennast hästi tunneksid, tunda ennast hästi, olemata terve.

Naisi on sageli süüdistatud selles, et nad räägivad liiga palju haigustest ja sünnitustoalookestest. Kuid peaksime neist siiski rääkima, rääkima selleks, et järele mõelda, saada rohkem teadmisi, neid teadmisi teistega jagada ja seista sel moel paremini vastu  meie  haiglaseks tembeldamisele. Haigus on elutingimus. See tekib, kui füüsilised, vaimsed või sotsiaalsed koormused ületavad inimese jõuvarud. Mõni haigus läheb iseenesest üle pärast puhkust, jõu kokkuvõtmist või kui laseme valul, põletikul ja väsimusel mööduda. Mõni teine haigus nõuab ravi. Seda, kuidas ja millal see toimub, saame enamasti ise otsustada.  Peaksime arstiga tegema koostööd, võtma teda kui käsitöölist, mitte aga kui inimest, kes vastutab meie elu, tervise ja surma eest.

Ravi
Otsides abi haigusele, millega me omal jõul hakkama ei saa, võime kõigepealt pöörduda oma arsti poore. Kui sul on arstiga hea vahekord, jääb tal kindlasti aega nii sinu läbivaatuseks kui ka vestluseks elust üldisemalt, samuti sinu ettekujutusest, kuidas su haigus ja igapäevaelu võivad seotud olla.
Hoolimata isegi arsti meelestatusest, kasutavad tänapäeval paljud naised alternatiivmeditsiini abi. Ravitsejate poole pöördutakse nii enda kui ka lapse kehaliste  probleemide ja haigustega. Võib- olla proovitakse ühendada kahte erinevat ravipakkumist või valitakse see, mis rohkem  meeldib. Alternatiivsed ravitsejad mõistavad kehalisi nähtusi tihedas seoses inimese elu ja arusaamaga iseendast. Sageli võivad nad anda kasulikku nõu, kuidas ennast ise ravida, näiteks uute toitumisharjumuste ja stressi maandamise abil. Ravitsejatel on teistsugused arusaamad inimese kehast, elust ja neist energiaprotsessidest, mis meid vastavalt haigeks või terveks teevad. Sellest lähtuvalt kasutavad ravitsejad ka teistsuguseid ravivorme.

Aeglaselt on hakanud kahe süsteemi vahel arenema ametlik koostöö. See on keeruline protsess, sest alternatiivravitsejad pole liitunud, vaid on nii mõneski mõttes omavahel konkurendid.  Samuti valitsevad ravitsejate hulgas erinevad vaated erialasele väljaõppele.
Nii alternatiivse kui ka riikliku arstiabi puhul võime sageli sülle joosta autoritaarsele ravijale, kes märgib meie usule autoriteeti ja vajadusele lükata vastutus oma keha seisundis eest endalt ära. Mõtteviis, et arst teab meie kehast rohkem kui meie ise, istub meil sügaval seljaajus.

Ettekirjutatud ravile allumine ja ootus, et haiguse protsessi kehas muudetakse, võib olla kergenduseks. Kuid kui patsient ei mõista, mis ta kehas toimub, ega tunne et ravi alustamine oleks olnud tema iseseisev otsus, ning kui haiguse kohta tekkivad mõtted ja tunded ei võeta tõsiselt, võidakse ravi tajuda alandava ja võõrastavana.

Lisaks ei käsitle paljud arstid haigust nähtusena, mis on seotud kogu inimese eluga. Pöördud arsti poole kehalise kaebustega- uuritakse ja ravitakse su keha. Tuled psüühiliste kaebustega- meeleolu, tunded, hirm- ravitakse psüühikat. Kuid keha ja vaim on omavahel seotud ja pidevas koostöös . Siiani teatakse väga vähe paljude vaeguste ja haiguste tekkeloost, kuid teada on, et tunded mõjutavad keha talitlusi. Väga lihtsalt väljendudes võiks seda seletada nii: erinevad emotsioonid muudavad meie hingamist, pinget lihastes, hormoonide tootmist jms. Selle kaudu mõjutatakse vereringet ja siseelundite tingimusi. Muutused keha talitluses mõjuvad omakorda meie tundeelule. Niisiis mõjutav haigus hoolimata selle ulatusest alati ka meie tundeid.

Paljud kehalised vaegused, eelkõige alakehavalud, saavad tegelikult alguse sügavast psüühilisest kogemusest, kurbusest, mida kunagi tõsiselt ei võeta.
Arvatakse, et psüühilised vaegused on häbiväärsemad kui füüsilised. Kehalised probleemid pälvivad tihti suuremat tähelepanu ja rohkem rahalist toetust. Kuid paljud pöörduvad oma mõistetamatute kehaliste vaegustega arstide poole üha uuesti tagasi, sest tegelikult saavad need alguse meie seletamatust psüühilisest elust, millele pole tähelepanu pööranud. Paljudel juhtudel  saab selliseid vaegusi edukamalt leevendada või ka ravida psühhoteraapia või kehateraapia abil…

Sageli satume segadusse, kui ühe ja sama probleemi suhtes esitatakse erinevaid seisukohti ja me oleme sunnitud ise mõtlema ning valima. Pole kedagi, kes teaks lõplikku tõde. Kuid sina oled see, kes suudab oma keha tunnetada ja kellel tuleb ravitulemustega elama hakata.
Hoolitse selle eest, et arst teaks su kehalisi tundmusi ja su mõtteid nende kohta võimalikult hästi, et sa ka ise täpselt mõistaksid, mida arst sinu aimdustest arvab.
Arst peab sulle andma põhjaliku seletuse läbivaatuse tulemustest, samuti selle kohta, mida uuringud taotlevad ja mis sul tema meelest viga on. Arst peab sulle tutvustama erinevaid ravivõimalusi ja nende võimalikke kõrvalmõjusid. Sul peaks olema võimalikult suur valikuvõimalus. Ravis on kergem seisukohta võtta siis, kui sa tead üht-teist oma kehast ning soovid kehaga koostööd teha, näiteks muuta mõningaid asju oma igapäevaelus. Tervenemine, see on muutumine.

Soovitused, kuidas külastada arsti või ravitsejat: 
-Pane oma küsimused kirja. Võta paber arsti juures välja ja vaata, et saaksid kõikidele küsimustele  arusaadavad vastused.
- Kui arst kasutab raskesti mõistatavaid  väljendeid, siis palu seletust.
- Lase arstil endale tutvustada erinevaid ravivõimalusi ja nende võimalikke
kõrvalmõjusid.
- Kui sind saadetakse uuringutele, siis ütle, et tahad täpselt teada saada, mis
toimub, miks uuringuid sooritatakse ja millised on tulemused.
- Kui sa mingil põhjusel kardad arsti juurde minna, siis võta kaasa sõber, kes
sind toetaks.

Üleminekuiga

Nimetust üleminekuiga ehk klimakteerium kasutatakse tavaliselt kirjeldamaks neid aastaid naise elus, kus meie organism on astumas ovulatsioonide ja menstruatsioonidega tsüklilisest perioodist tsüklitusse perioodi. Mõnikord nimetatakse üleminekuiga ka naise kolmanda ea alguseks. Esimene iga oleks sel juhul lapseaastad enne puberteeti, teine tsükliline ning viljakas periood ja kolmas mittetsükliline ning viljatu periood. Selles, kui mitu aastat üleminekuiga kestab, ei valitse uurijate seas üksmeelt. Arvestatakse 5-10 aastaga,
mõni aga väidab, et üleminekuperiood enne ja pärast viimast menstruatsiooni kestab kokku 20 aastat. Kuid suured muutused toimuvad hormoonide tootmises paar aastat enne je pärast viimast menstruatsiooni (menopaus).
Üleminekuea algus on individuaalne, kuid nii nagu esimene menstruatsioongi tekib naisel sageli samas vanuses oma emaga, võid seda arvestada ka üleminekuikka jõudmise puhul. Lääne maailmas peetakse menopausi tekkimise keskmiseks vanuseks 50. eluaastaid,
mis tähendab, et mõnedel vähestel algab üleminekuiga umbes 40. ja teistel, samuti vähestel, alles 50. eluaastate lõpus.

Arstiteadus – ja mitte vähem meditsiinitööstus - on muutnud üleminekuea äärmiselt haiguslikuks. Naisekeha loomulikke muudatusi nimetatakse, „üleminekuea sümptomiteks", just nagu räägitakse haigusest. Mõni arst seostab kõike naise kehas ja elus neil aastatel toimuvat hormonaalsete muutustega, mida tuleks ravida. Varem arvati - ja seda seisukohta võib kohata siiani -, et kõiki naisi peaks neid üleminekueas tabavast,” haigusest,, ravima hormoonidega. Hormoonravi/hormoonpreparaadid toimivad leevendavalt vaid kuumalainete, ilmselt ka tupe ja kusiti kuivuse puhul ning hoiavad ära või lükkavad edasi luupehmenemise, kuid ei kaota siiski teisi vaegusi. Mõnda naist vaevavad üleminekuea-muutused niivõrd, et otsustavad tarvitama hakata hormoonpreparaate, kuid vajadust selleks pole kaugeltki mitte kõigil. Suuremal osal naistel on üleminekueas vähe probleeme.

Üleminekuea märgid
Muutused hormoonide tootmises toimuvad aeglasert, peaaegu märkamatult mitme aasta kestel. Esimesed tuntavad märgid on reeglina muutused menstruaalmustris ja/või kuumalained ning võib-olla ka tupe kuivus.

Muutused menstruatsioonis
Mõne naise jaoks on üks esimesi märke, mis viitab üleminekuea algusele, menstruatsioonide muutumine ebareeglipäraseks. Ebareeglipärasus on seotud asjaoluga, et munasarjade s' pole enam järel ühtegi folliikulit. Nii võib naisel ette tulla pikki perioode, mil tal ei teki ovulatsiooni ega menstruatsiooni. Teiselt poolt võivad tekkida täiesti reeglipäratud ja tugevad ning teinekord ka pikka aega kestvad d (14-21 päeva)napid, kerged vereereeritused. Ja ühel päeval voolab menstruaalveri emakast välja viimast korda. Millal see juhtub, on võimatu ette ennustada ja ka sellest, et tegemist on just viimasega, võid kindel olla alles pärast ühe menstruatsioonideta aasta. Viimast menstruatsiooni nimetatakse menopausiks. Ka rasestuda võid sa ebareeglipäraste vereerituste perioodil, nii et jätka kontratseptsiooniga.
Ära unusta, et ärajäänud menstruatsioon võib tähendada raseduse algust. Alles siis kui vereeritusi pole olnud terve aasta, võid kindel olla, et ovulatsioone enam ei teki.
Üleminekueas ja eriti pärast seda suureneb naistel risk haigestuda emakavähki. Seepärast on tähtis, et oleksid oma vereeritusmustri ja toimuvate muutuste suhtes tähelepanelik. Vähimagi põhjuse korral rahutuseks lase ennast läbi vaadata.
Läbivaatus seisneb sageli vaid emaka limaskesta väljakraapimises, kus samaaegselt võetakse ka emaka limaskesta proove. Emaka limaskesta väljakraapimine on niihästi läbivaatus kui ka ravi ja võib muuta vereerituse reeglipärasemaks. Kuid mõnel naisel vältab protseduuri mõju vaid 3-4 kuud.
Sulle võidakse pakkuda ka hormoonpreparaate, mis võivad reguleerida vereeritushäireid.

Kuumalained
Mõnel naisel tekivad kuumalained juba enne muutusi nende vereeritusmustris, teisel aga alles verejooksude lõppedes. Kuumalained ei pruugi tekkida kõigil naistel, samuti on erinev nende koormavus. Vähestele toob see kaasa suuri vaegusi. Umbes 80%o naistest tunnevad kuumalaineid, kuid vaid 15%-I on need tõeliselt piinavad.
,,Tavaline" kuumahoog kestab ühest minutist viie minutini
, saades alguse rinnust, levib see ülespoole ja käteni. Naine võib kuumalainet tajuda tugeva higilaine või õhetusena. Vahel toob kuumalaine kaasa südamekloppimist, pulsi kiirenemist, naha kihelemist ja külmavärinaid. Pehmet kuumahoogu võib kogeda soojalainena vaid vähese higiga ülahuulel, mis naisi nende tegemistes tavaliselt ei häiri. Ägedat kuumalainet esineb vähestel. Äge kuumalaine toob kehasse rohkelt soojust ja higi, kutsub esile iiveldust ning mõnikord ka hingamisraskusi. See võib olla väga ebameeldiv, väldates umbes 10 minutit. Kuumalaine tagajärjel on rõivad või voodiriided reeglina higist läbi imbunud.

Mõnel naisel tekivad tülikad kuumalained päeva ajal, kuid öösiti saavad nad see-eest rahulikult magada, samas kui teisi piinavad kuumaiained öösiti. Kuumalainete arv ühe päeva jooksul võib varieeruda mitte ühestki viiekümneni. Keskmiselt kestab kuumalainete periood 5-6 aastat.
Mõned peavad kuumalainete juures kõige häirivamaks seda, et keha on silmanähtavalt kontrolli alt väljas. Töökeskkonnas on normiks keha eksimatus ja et ,,asjade üle on kontroll". Kehalised reaktsioonid pole tervitatavad ning neid tuleb tagasi hoida. Viimastel aastatel on paljud naised keeldunud ennast selliste normide alla painutamast ja näidanud, et kuumalained ei tähenda seda, nagu ei suudaks nad sel aial töötada või mõtelda. Rääkides ümbritsevatele häbenemata sind haaranud kuumahoost, aitad kaasa lõhkumaks üleminekuea ümber tekkinud müüte, ja tunned ennast samal ajal ka ise paremini.

Mõned nõuanded:
-pane tähele, millal ja kuidas kuumalained tekivad; mida paremini sa ennast ja oma reaktsioone tunned, seda kergemini saad nendega hakkama;
- räägi perekonnale ja kolleegidele sellest, mis toimub;
- kanna puuvillaseid vabalt istuvaid rõivaid, soovitavalt mitmes kihis üksteise
peal. Nii on pealmist kihti kerge seljast ära võtta ning soojusel ja higil kergem aurustuda;
- väldi tehiskiudu, mis hoiab soojust kinni ega suuda higi endasse imada;
-joo jahedaid jooke, ja pea meeles, et tee, koha, karastusjoogid, alkohol võivad esile kutsuda kuumalaineid;
- tugevasti vürtsitatud söök ja tugevad söögikorrad toovad juba iseenesest kehasse soojust;
- kui võimalik, hoia temperatuuri ruumis, kus sa elad või töötad paari kraadi võrra  madalam kui tavaliselt;
- mõni naine on täheldanud, et stress võib suurendada kuumalainete intensiivsust.

Sellest, miks kuumalained tekivad, teatakse vähe. Siiski peetakse seda mõningate hormonaalsete muutuste tagajärjeks, millele on iseloomulik östrogeeni sisalduse äkiline langus ja hüpofüüsihormooni LH (luteiniseeriva hormooni) tõus veres. Seetõttu saab kuumalaineid tavaliselt pidurdada või täiesti vältida östrogeeni sisaldavate hormoonpreparaatidega.

Muutused tupes
Inimese vananedes muutuvad keha limaskestad kuivemaks. See käib nii tupe, kusiti, silmade kui ka suu limaskesta kohta.
Mõni naine kogeb, kuidas tupe limaskest kuiveneb ja muutub õrnemaks, tekib sügelemist ja kipitust. Limaskesta kuivenemine näib olevat seotud sugulise aktiivsusega: mida aktiivsem suguelu, seda väiksem on oht limaskesta vaegusteks. Tupe kuivust saab leevendada beebiõliga. Mõnel naisel ka lokaalse östrogeenraviga ravimiküünla või kreemiga. Ravi pole siiski täiesti lokaalne, sest östrogeen võetakse vastu limaskesta poolt ja levib sealt edasi tervesse kehasse.

50pluss osteoporoosLuupehmenemine –osteomalaatsia
Luupehmenemine tähendab seda, et luud muutuvad kaltsiumi kaotuse tagajärjel hapramaks. Sellisel juhul võib luu murduda isegi tavalisel kukkumisel või löögist. Kuigi vananedes kaotavad luudest kaltsiumi nii mehed kui ka naised, on naistel luupehmenemiseks enam soodumust ja eriti peale menopausi. Luupehmenemise suuremat sagedust seostatakse sellega, et östrogeenpreparaatidega saab luupehmumist üleminekuaastatest edasi lükata…
Luude pehmenemise suurim tendents on lääneriikides, kus on levinud istuvad tegevused, ühekülgne toit, inimesed on füüsiliselt väheaktiivsed. Lisaks on oma tähendus mitmekülgsel, küllaldaselt kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldaval toidul, samuti tuleks hoiduda suitsetamisest ja liigsest alkoholist. Isegi kui füüsilise treeninguga alustad vanemas eas, tuleb see igal juhul kasuks.
Osteomalaatsiasse haigestudes püüa mõista, et ainult meditsiiniline ravi, näiteks hormoonravi, pole siin piisav, vaid sul tuleb oma elu seada nii, et väldiksid asjatut kukkumist. Samuti ole ettevaatlik ravimitega, mis võivad sind muuta aeglasemaks või tekitada peapööritust. Sisusta oma kodu haigusele vastavalt. Väljas pööra suuremat tähelepanu teeparandustöödele, kõnnitee kiviääristele, ülekäiguradadele jms

Allikas: Taani autorite käsiraamat „Naine, tunne oma keha”
OÜ Eesti Raamat

Mõisted

Menopaus – viimane teadaolev menstruatsioon (saab hinnata retrospektiivselt, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud)
Loomulik menopaus – lõplik menstruatsioonide ärajäämine munasarjade follikulaarse aktiivsuse lakkamise tõttu tingituna ealistest muutustest
Indutseeritud menopaus – põhjuseks on munasarjade kirurgiline eemaldamine (koos emakaga või ilma) või kahjustus keemia- või kiiritusravi tagajärjel
Varane menopaus – menopaus enne 45. eluaastat
Enneaegne menopaus – menopaus enne 40. eluaastat
Primaarne ovariaalne puudulikkus e enneaegne ovariaalne puudulikkus – võib esineda igas eas, sellega kaasnevad primaarne või sekundaarne amenorröa ja  FSH menopausaalsed väärtused. Peamiseks põhjuseks võivad olla kromosomaalsed häired, teatud geenide mutatsioonid ja autoimmuunhaigused. Sageli jääb tegelik põhjus ebaselgeks
Indutseeritud enneaegne menopaus – põhjuseks on munasarjade kirurgiline eemaldamine (koos emakaga või ilma) või kahjustus keemia- või kiiritusravi tagajärjel
Premenopaus – menopausile eelnev periood, menstruaaltsükkel on regulaarne
Perimenopaus – periood vahetult enne menopausi (esinevad menopausi lähenemisele viitavad kliinilised, bioloogilised ja endokriinsed muutused) ja esimene aasta pärast menopausi
Postmenopaus – periood, mis algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni
Klimakteerium e üleminekuiga – pre-, peri- ja varane postmenopaus
Hormoonasendusravi (HAR) – östrogeenravi (ÖR) või östrogeeni ja progestageeni kombineeritud ravi (ÖPR) üleminekuea sümptomite leevendamiseks või preventiivsetel näidustustel
 
Allikas: www.ens.ee

Uuringutele pöördumine
Uuringud üle 40 aastastele

Naiste keskmine eluiga on ~77 aastat, mis pidevalt tõuseb. Soome naiste prognoositav eluiga on 80 aastat. Keskmiselt lõppevad menstruatsioonid 50-51 (45-55) aastaselt. Seega on 1/3 naise elust menopausijärgne aeg. Menopaus on viimane menstruatsioon elus, kui 1 aasta jooksul pole järgnenud järgmist menstruatsiooni. Kuigi üleminekuiga on loomulik osa naise elust, on teada, et menopausi järel suureneb risk haigestuda haigustesse, mis on seotud östrogeenide-munasarja hormoonide-vaegusega: menopausi järel hõrenevad luud ja suureneb luumurdude risk, pärast menopausi võrdsustub südame-veresoonkonna haigestumine meestega, suureneb risk Alzheimeri tõvele. Elustiili häirivad muutused, mis on tingitud östrogeenide vähenemisest, algavad juba nn. premenopausis, kuni 8 aastat enne menopausi.
Üleminekuea (klimakteeriumi) all mõistetakse eluetappi, kui munasarjade funktsioon nõrgeneb ja lõpuks vaibub. Menopaus saabub veelgi varem munasarjade eemaldamise järgselt, peale kiiritamist või ravi tsütostaatikumidega (onkoloogilised ravimid). Suitsetavatel naistel saabub menopaus 1,5-2 aastat varem. Perimenopaus, vahetult menopausile eelnev aeg, loetakse alanuks, kui menstruaaltsükli pikkus on selgelt muutunud ja muutub menstruaalvere hulk. Perimenopaus algab kesmiselt 47-48-aastaselt ja kestab keskmiselt 4 aastat (2-8). Perimenopausaalseid tsüklihäireid peaks ravima tsükliliselt kollakeha hormoonidega, mis vähendab ka emaka limaskesta vähi riski.
Naise sünnimomendil on ~miljon primordiaal- folliiklit. Alates 35-38 eluaastast hakkab folliiklite hävimine kiirenema, mistõttu langeb oluliselt rasestumise võimalus.
Üleminekuiga on lihtne diagnoosida. Hormoonanalüüse üldiselt ei tehta. Kuid ebaselgetel juhtudel ja menstruatsioonide lõppemisel alla 40-aastastel on vajalikud lisauuringud. Otsesed üleminekuea sümptomid, mis viitavad östrogeenide taseme langusele on: ärrituvus, masendus, meeleolu kõikumine, kuumad hood, öine higistamine, väsimus, algatusvõime puudumine, keskendumisraskused, apaatia, peavalu, mälu halvenemine, unetus, nimme- ja lihasvalud, liigesevalu, südamekloppimine, nutuvalmidus, libido (seksuaalsuse) nõrgenemine. Östrogeenide vähenemine kiirendab organismi normaalseid vananemisilminguid. Üleminekuea hilised sümptomid on naha ja limaskestade õhenemine, uriinipidamatuse tekkimine, luude hõrenemine, südame-veresoonehaiguste riski suurenemine ja kesknärvisüsteemi kurnatus.

Osteoporoos
Osteoporoos ehk luude hõrenemine on vanade inimeste, eriti vanade naiste haigus. Osteoporoosiga kaasnevad luumurrud on kõigi arenenud maade majanduslik probleem. Osteoporoosi soodustavad tegurid on osaliselt pärilikud pärilikud, sale kehaehitus, varane menopaus, suitsetamine, rohke alkoholi kasutamine, vähene füüsiline aktiivsus, immobilisatsioon, ebapiisav toitumine, ebapiisav kaltsiumi saamine, ebapiisav D-vitamiini saamine. Osteoporoosi ravi on efektiivsem siis, kui alustatakse vähemalt esimese viie aasta jooksul pärast postmenopausi ja kestab vähemalt 10 aastat. Ravi võib alustada ka hilisemas eas. Ravi jätkamiseks ei ole ülemist piiri.
Südame-ja veresoonkonna haigused

Pärast üleminekuiga haigestub iga teine naine südame isheemiatõppe. Seda soodustavad suitsetamine, ülekaal, hüpertoonia, diabeet jm. Hormoonasendusravi kaitseb südame isheemiatõve ja infarkti eest.

Kesknärvisüsteemi kurnatus
Pärast üleminekuiga võib halveneda mälu ja rahvastiku vananedes suureneb dementsete arv. Alzheimeri tõbe esineb naistel 2 korda sagedamini kui meestel. 20-50% üle 85-aastastest naistest on Alzheimeri tõbi. Uuringud näitavad, et östrogeenravi väldib või lükkab edasi Alzheimeri tõve tekkimist ja leevendab haiguse sümptomeid.

Allikas: www.naistearst.ee


 
TOETAJAD

KOGEMUSEGA NAUDID ELU!    info@50pluss.ee    VANUSEST TEADLIK 50PLUSS KOGUKOND

Elitec