1. Alkoholiga koos valuvaigistite võtmine on ohtlik.
Tõsi: Inimesed peaksid pikemalt järele mõtlema enne kui tarbivad alkoholi mõne ravimi võtmise ajal ning konsulteerima arsti või apteekriga. Valuvaigistid võivad kombinatsioonis alkoholiga tekitada verejookse.

2. Alkohol kaotab antibootikumide mõju.
Väär: On levinud arvamus, et alkohol suurendab mao ja soolestiku tegevust nii, et antibiootikumide imendumine väheneb. Tegelikkuses ei mõjuta alkohol antibiootikumide toimet. Siiski ei tohiks haiguse puhul alkoholi tarbida, sest alkohol võib vähendada keha vastupanuvõimet haigustele.

3. Korralik trenn aitab pohmellist vabaneda
Väär: Alkoholi põletamist kehas ei saa mõjutada ning on kindlaks tehtud, et alkoholi tarbimisele järgneval päeval trenni tegemisest abi ei saa. On neid, kes väidavad, et trenni tegemine järgmisel päeval ei ole kahjulik, kui inimene kuulab keha häält. Kindel on aga see, et kui eelmisel päeval on inimesel olnud 1-1,5 promilli, on jõutreeningust vähem kasu. Nimelt vähendab alkohol testosterooni taset, mis on vajalik musklite kasvatamiseks.

4. Iga kord, kui juuakse alkoholi, hävivad ajurakud.
Nii ja naa: Ei ole nii, et iga kord, kui inimene pidutseb, kaotab ta ajurakke. Mida tihedamini juuakse ja mida rohkem juuakse, seda suurem on oht, et ajurakud hävinevad. Risk on suur siis, kui inimene joob tihti ja palju, isegi siis, kui ta ei ole alkohoolik.

5. Õlu ja vein on hea kombinatsioon, vein ja õlu tekitavad pohmelli.
Nii ja naa: Järgmise päeva enesetunnet mõjutab eelkõige promillitase ja see, kui kaua on inimene alkoholi mõju all olnud – mitte see, millises järjekorras erinevaid jooke on tarbitud. Tark on juua aeglaselt st võtta alustuseks vähese alkoholisisaldusega joogid.

6. Mehed taluvad alkoholi paremini kui naised.
Tõsi: Kui mees ja naine joovad samas koguses alkoholi, tekib naisel tavaliselt suurem joove. See kehtib tavaliselt ka siis, kui naine ja mees kaaluvad ühe palju. Sellel on kolm põhjust. Meestel on reeglina suurem kehamass kui naistel. Samuti on meestel suurem lihasmass ja väiksem rasva hulk, naistel aga vastupidi. Musklid aga sisaldavad vett, mis lahustab alkoholi. Meeste maos on ka ensüümide tegevus aktiivsem, mistõttu alkohol lõhustub meeste puhul enne verre jõudmist kiiremini.

7. Allergiatabletid aitavad pohmelust ära hoida.
Väär: Selle kohta on tehtud mitmeid uuringuid ning kuigi paljud tulemused on ebaselged, on üldine järeldus, et allergiatablettidel ei ole mõju.

8. Alkohol aitab külma vastu
Väär: Alkohol laiendab mingil määral veresooni ning see on eeliseks siis, kui soe tuleb ümbritsevast keskkonnast. See tähendab, et kui inimene tuleb külmast ja püüab end ahju ees soojendada, võib alkohol veidi kaasa aidata. Kui inimene on aga väljas külma käes, aitab alkoholi tarbimine soojakaotusele kaasa.

9. Sooja korral higistame me alkoholi välja ja võime juua rohkem kui tavaliselt.
Väär: Alkohol kaob peamiselt selle põletamisel maksas. Kogu tarbitud alkoholi kogusest kaob sel moel 95 protsenti. Kaks protsenti kaob kopsude kaudu ning üks kuni kaks protsenti väljub kehast uriiniga. Higiga kaob üks protsent alkoholist. Kui väljas on väga kuum, võib see kogus olla ehk kaks protsenti, kuid üldiselt on väljahigistatava alkoholi kogus siiski väike.

10. Lahja õlu ei anna promille.
Väär: 58 kilo kaaluval naisel võib 0,33 liitrise lahja õlle joomine tuua kaasa 0,2 promillise joobe. Mehel, kelle kehakaal on 70 kilo, võib 0,2 promilline joove tekkida pärast poole liitri lahja õlle tarbimist.
Allikas: www.mees.ee

Toitumissoovitused osteoporoosi ennetamiseks 

Osteoporoos on enamike inimeste jaoks ennetatav haigus. Sellepärast on eriti oluline igasugune ennetustöö, kuna haiguse ravimiseks ei ole siiani rohtu. Järgnevalt on toodud neli sammu, mida tuleks osteoporoosi ennetamisel arvestada. Ükski neist eraldi ei ole ennetuseks piisav, kuid kõik neli koos võivad anda häid tulemusi. Need on:
•        Tasakaalustatud dieet, millega organism saab piisavas koguses kaltsiumi ja D-vitamiini.
•        Kaalu alandav treening
•        Tervislike eluviiside järgimine, alkoholist ja suitsetamisest loobumine.
•        Regulaarne luude tiheduse mõõtmise ja vajadusel toetavate ravimite kasutamine.

Soovituslikud kaltsiumi kogused päevas:
 
Vanus                 Kogus mg/päevas
31-50                          1000
51-70                          1200
70 ja vanemad            1300

D-vitamiin
D-vitamiini kanda on oluline roll katsiumi imendumisel organismis. D-vitamiini toodetakse nahas otsese päikesevalguse toimel. Tavaliselt peetakse organismi D-vitamiini vajaduse rahuldamiseks piisavaks 10 – 15 min pikkust päikesevanni kätele, käsivartele ja näole, kui seda teha vähemalt kolmel korral nädalas.
Organismi vananemisega väheneb ka naha võime D-vitamiini toota. Inimesed, kes on tubase eluviisiga ja ei viibi päikese käes, ei suuda ise omale vajalikku D-vitamiini toota.

Põhilised D-vitamiini allikad toidus on
• D-vitamiiniga rikastatud piimatooted,
• munakollane,
• soolase vee kala,
• maks. Samuti sisaldavad D-vitamiini paljud kaltsiumipreparaadid, mille sisaldust on kaltsiumipreparaadi valimisel oluline jälgida. Eksperdid soovitavad päevaseks D-vitamiini koguseks 400 kuni 800 rahvusvahelist ühikut (IU). Päevas ei soovitata ületada 800 mg piiri, juhul, kui arst ei ole määranud teisiti, kuna see võib mõjuda tervisele halvasti.

Allikas: www.inimene.ee

Südamesõbralik toitumine
 
Et olla terve, selleks tuleb päris palju teha: toituda tervislikult, liikuda aktiivselt, hoiduda suitsetamisest, alkoholist ja narkootilistest ainetest – ühesõnaga elada tervislikult. Eesti on paraku südamehaigustesse suremuse poolest esirinnas nii Euroopas kui kogu maailmas. Ometi saab iga inimene ise südame ja veresoonkonna haiguste ohtu tublisti vähendada.

Südamesõbralik toit mõjutab
• vere kolesteroolisisaldust,
• vererõhku,
• kehakaalu. 

Südamesõbralik toitumine on mitmekülgne. Kõige paremini väljendab mitmekülgsust toidupüramiid. Toidupüramiidis antakse soovitused päevaste toiduportsjonite kohta. Portsjon on kindla energia- ja rasvasisaldusega toidukogus. Õige päevane portsjonite hulk lähtub sinu energiavajadusest.
 
Peamised soovitused südamesõbralikuks toitumiseks
• Toitu mitmekülgselt.
• Söö toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu.
• Söö rohkelt puu- ja köögivilja, piima ja piimatooteid, kala ja linnuliha.
• Vali väherasvased toiduained.
• Eelista tervislikke toiduvalmistamise viise.
• Piira maiustuste ja karastusjookide tarvitamist.
• Kui pruugid alkoholi, siis tee seda mõõdukalt. 

Testi ennast
Kontrolli, kas sul võib olla ainevahetussündroom ja suurenenud risk haigestuda südamehaigustesse. Iga jaatava vastuse korral kirjuta punktide lahtrisse
„1“. Iga eitava vastuse korral kirjuta „0“.

NAINE                                                                          MEES                                                       
Minu vööümbermõõt on 88 cm                             Minu vööümbermõõt on 102 cm 
Triglütseriide veres on >1,7 mmol/l                     Triglütseriide veres on >1,7 mmol/l 
(HDL-)kolesterool veres on <1,3 mmol/l             (HDL-)kolesterool veres on <1,0 mmol/l 
Minu vererõhk on >130/>85 mm Hg                     Minu vererõhk on >130/>85 mm Hg 
Veresuhkur on tühja kõhuga >6,1 mmol/l           Veresuhkur on tühja kõhuga >6,1 mmol/l 
 
Juhul kui said 3 punkti või rohkem, kaalu eluviisi muutmist:
• kui oled ülekaaluline, vähenda kehakaalu
• kui suitsetad, loobu sellest
• toitu tervislikult:
– väldi liigset loomsete rasvade tarvitamist
– eelista kiudainerikkaid toiduaineid
• ole kehaliselt aktiivne, liigu palju
 
Alati võid nõu ja abi küsida oma arsti käest. Juhul kui said vähem kui 3 punkti, järgi tervislikku eluviisi! Väga palju lihtsam on tervist hoida kui hiljem haigust ravida. Pea meeles: sinu tervis on sinu enda kätes. Kui tead oma riske, oskad haigusi paremini ära hoida.

Testi ennast!
KÜSITLEN ENNAST                                          JAH                      EI
ma söön enamasti väherasvast toitu   
ma söön enamasti vähesoolaseid toite   
ma söön iga päev juurvilju, puuvilju, marju   
ma söön harva rasvaseid kooke ja saiakesi   
ma kasutan taimerasva ja toiduõli   
ma liigun iga päev vähemalt pool tundi   
ma ei suitseta   
ma ei joo ülemäära alkoholi   
ma puhkan ja lõõgastun küllaldaselt   
ma olen tavaliselt heas meeleolus   
ma oskan stressiga toime tulla   
ma tean oma vere kolesteroolinäitu   
ma tean oma vererõhunäitu   
minu kehakaal on normis   
 
Mida rohkem on jah-vastuseid, seda parem on südamele. Ei-vastused näitavad, mida saaks muuta paremaks. Kõike ei tarvitse muuta kohe ja korraga. Alustada tasuks sellest, mis tundub kõige lihtsam.
 
Mida räägivad arvud minu südame tervisest?
 
Soovitatavad näidud
pulss rahuolekus kuni 80 lööki/min
vererõhk alla 130/85 mm Hg
üldkolesterool alla 5,0 mmol/l
veresuhkur alla 5,5 mmol/l
vööümbermõõt naistel alla 88 cm
meestel alla 102 cm
kaal kehamassindeks* 19–25 *kehamassiindeks = kaal (kg) / pikkus (m) x pikkus (m)
 
Tasub teada oma vererõhku, kolesterooli- ja veresuhkrusisaldust. Silma tasub peal hoida kehakaalul ja vööümbermõõdul. Rasvapolster vöökohal on veel halvem kui puusadel.

Allikas: www.inimene.ee

Taimetoitlus

Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Üldine termin on "taimepõhised toitumisviisid".

Taimetoitluse põhjendusena on esitatud vastuseisu loomade tapmisele ja selleks tööstuslikes tingimustes pidamisele, samuti seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte lihatoiduline. On väidetud, et taimetoitlus rahuldab keha ainevajadusi, tõstab eluiga, parandab tervist ning vähendab vähi- ja teiste surmavate haiguste riske. Tõsine taimetoitlus on terve teistsugune maailmakäsitlus. See ei ole ainult liha mittesöömine. Algab see sellest, et hakatakse suuremat tähelepanu pöörama sellele mida süüakse.

Teadlaste ja dietoloogide vahel käivad lõputud vaidlused, kus igaüks kaitseb oma seisukohta. Ühed peavad liha inimesele vajalikuks, teised aga eitavad seda täielikult. Arstid ja teadlased, kes pooldavad liha lülitamist inimese menüüsse, viitavad sellele, et lihas sisalduvates valkudes on terve aminohapete kompleks. 

 Vegetaarse dieedi toetajad viitavad inimese hammaste ja seedesüsteemi ülesehitusele, mis olevat kohandatud taimse toidu ja eriti puuvilja omastamisele. Teine argument taimetoitlaste kasuks on see, et pikaealiste uurimisel on selgunud, et enamik neist tarvitab taimset toitu. Kolmas meditsiini poolt tunnistatud argument on see, et raskete haiguste korral muutub inimese seisund paremaks ja tihti saab ta ravimeid manustamata terveks, kui ta lihatoiduliselt menüült läheb üle taimetoidule. Sellest on loogiline järeldada, et kui juba haige saab taimetoidul olles terveks, siis terved inimesed suudaksid taimetoitlasena paremini oma tervist säilitada. 
Mis puutub lihas sisalduvatesse aminohapetesse, siis viimastel aastatel tehtud uuringute käigus on selgunud, et kõiki on võimalik omastada ka juurviljadest. 

Meie planeedil elab palju inimgruppe ja rahvaid, kes ei tarvita kas religioossetel või muudel põhjustel liha ning kelle tervis pole sugugi halvem kui lihasööjatel, mis samuti tõestab, et aminohappeid on võimalik saada ka muul viisil kui liha tarbides. 
Üks vanimaid toitumisega seonduvaid müüte on väide, et taimetoitlastel on suurem risk rauapuudusaneemia esinemiseks. Põhjuseks on punast liha mittetarbimine, mida peetakse paljude poolt parimaks ja ainsaks allikaks selle elulise mineraali puhul. Raud on üks mineraalidest ning oluline komponent hemoglobiinis, mida leidub kõigis punastes verelibledes. See on eluliselt vajalik tervete vererakkude olemasoluks ja hapniku transpordiks kõigisse kehaosadesse.  Leidub kahte tüüpi rauda – 
1) heemne, peamiselt omandatav lihast
2) mitteheemne, omandatav taimsest toidust. 

Lihast saadav raud imendub kiirelt ning jätkab imendumist ja talletumist hoolimata sellest, kas keha vajab seda või mitte. Taimne raud seevastu kipub olema seotud teiste toitainetega ja on vaja esmalt lahti murda, et organism saaks teda omandada. See üksnes ei aeglusta raua imendumise protsessi, vaid võimaldab ka kehal piirata koguseliselt, palju rauda üldse vastu võetakse.
Mitteheemse raua madalam imendumise tase on asjaolu, mida lihatööstus ja mõned terviseasjatundjad esitavad sageli puudusena. Taimsel raual on mõned olulised eelised lihast saadava raua ees. Heemse raua suurem varu on riskifakor südamehaiguse ja suhkrutõve puhul. Taimse raua imenduvust võib märgatavalt tõsta lihtsalt C-vitamiini lisamisega mõnele toidule.
Pole tarvis süüa liha, et saada rauda – tegelikult on lihast saadav raud meile kahjulik. Taimedel põhinev menüü, mis sisaldab rauarikkaid toite, olles täiendatud C-vitamiini rikaste puu- ja köögiviljadega, annab täiesti piisava – kuid mitte üleliigse – raua ja on üks põhjusi, miks taimetoitlastel on selge eelis tervise osas lihasööjate ees.

Näide selle kohta, et liha mittesöömine pole inimesele kahjulik, vaid isegi väga kasulik, on taimetoitlaste lapsed, kes ei erine millegi poolest lihasööjate lastest, vaid on haigustele isegi vastupandavamad ja oma arengult tihti teistest ees. 
Tihti ei taha lapsed liha süüa, öeldes, et selle maitse on neile ebameeldiv, ja eelistavad puu- ning juurvilju. On ilmne, et lepses lööb välja talle looduse poolt antud kaitseinstinkt, mille täiskasvanud tavaliselt minetanud on. Clara Davis on uurinud maimikute toitumisharjumusi ja tõdes, et kui väga noortel lastel lasta valida tervisliku, toitva, hästi tasakaalustatud ja rafineeritud toidu vahel, valivad nad endastmõistetavalt tervislikuma. Kui nad on aga juba kord proovinud magusat, vähem looduslikku toitu, ei maitse neile enam tasakaalustatud toit. Tervisliku toidu eelistamine pole alati lihtne, eriti kui suurem osa praegusest täiskasvanute põlvkonnast on üles kasvanud rasvase ja suhkrurikka toidu peal.

Autorid, kes lubavad oma dieedis liha söömist, soovitavad selle tarvitamisel piirduda 1-2 korraga nädalas. Nii muudate oma toiduvaliku mitmekesisemaks ja tervislikumaks. Taimetoitlaste menüü on tavaliselt madala rasvasisaldusega, kuna selles puuduvad rasvased lihalõigud, tänu kaun- ja teraviljale on see kiudaineterohke. Rohke kiudainete tarbimine vähendab rasvase toidu seedimisel imenduva kolesterooli hulka, mis aitab vältida, umbes kolmandiku surmapõhjustest täisealiste seas moodustavaid, südamehaigusi.

Kõik lihatoidud, kala ja vähilised saab asendada toidus piima, toorjuustu, sojajuustu, juurvilja, ubade ja pähklitega. Need madala rasva-, kuid suure valgusisaldusega toiduained sobivad liha asendama kõigis toitudes.

Kui vaadata, kes olid taimetoitlased, siis leiame, et mitmed terve maailma väljapaistvatest isikutest olid taimetoitlased – Buddha, Jeesus, Sokrates, Platon, Aristoteles, Seneca, Mooses, Voltaire, Leonardo da Vinci, Rousseau, Tolstoi, Sir Isaac Newton, Sir George McCartney, Linda McCartney ning paljud teised. Taimetoitluse teel käijad on suursuguses seltskonnas. Kas nende geniaalsus just taimetoidu mõjul välja on tulnud, ei oska öelda, aga elujõu puudust ja mõtlemisvõime langust neile kuidagi ette heita ei saa. Näiteks ansambel The Beatles kõik liikmed olid ja on taimetoitlased.

Liha süüakse paljuski sellepärast, et nii on kombeks just kiires ja muutlikus ühiskonnas, taimetoitlus aga rahulikumas ja stabiilsemas ühiskonnas. Kogu tsiviliseeritud maailmas kasvab vegetaarluse omaks võtnud inimeste arv. Paljud hakkavad taimetoitlaseks mitte ainult tervislikuma toitumise nimel, vaid ka eetilistest põhimõtetest. 


Allikate põhjal koostanud Maarja Tarros

Vitamiinide ajalugu

Termini vitamiinid võtsid esimest korda kasutusele 1912 a. Frederick Hopkins ja Casimir Funk. Juba antiikajal tunti Euroopas C- vitamiini puudusest tulenevaid haigusi kuid neid ei osatud veel seletada. Keskajal täheldati raskekujulist surmaga lõppevat C- vitamiini puudust, mida nimetati skorbuudiks, just pikkadel merereisidel viibivatel madrustel. 6 saj. leiti, et  C- vitamiini puudus on ravitav värske aedvilja ja sidrunimahla abil. Kuigi sidruneid õpiti kasutama C- vitamiini puuduse vastu, ei täheldanud see veel vitamiinide avastamist.
B1- vitamiini puudust ehk haigust nimega beribeeri, avastati aladel, kus söödi enamasti riisi. 19 saj. avastati, et B1- vitamiiini puudus on seotud puuduliku toitumisega. Samal ajal hakati ka toitumisega seostuvatele haigustele rohkem tähelepanu pöörama.
1912 a. on vitaminoloogia tekkeaasta, mil F. Hopkins ja C. Funk sõnastasid põhiprintsiibi, mil teatavad rasked haigused on tingitud mingi aine puudumisel toidus.
Avastatud vitamiine hakati tähistama suurte ladina tähtedega. Esimestena said tähistuse retinool ehk A- vitamiin ja beribeeri ehk B- vitamiin. Järgnes antiskrobuutne vitamiin C ja antirahhitne vitamiin D. Hiljem selgus, et B- vitamiinist oli saanud terve kogum. Leiti, et nad esinevad koos ning on vees lahustuvad. 1912 aastaks oli teada, et vitamiinide põhiallikaks on inimesele toit.

Vitamiinid on molekulaarsed kõrge bioloogilise aktiivsusega orgaanilised ühendid. Tänapäeval tuntakse üle 20 vitamiini. Inimestele mõõdetakse vitamiinide päevaseid vajadusi milligrammides.
Vitamiinide hulka kuuluvad ained on kõikidele elusolenditele vajalikud sest neist sõltub meie tervis. Inimese organism tuleb toime vaid kolme vitamiini valmistamisega: B2, B5 ja päikesekiirguse toimel ka D2. Sellepärast peame vitamiine hankima toiduga. Reeglina ei ole inimkehas vitamiinivarusid, sellepärast peame saama neid iga päev. Vitamiini tarvidus sõltub inimese vanusest, soost, kehalisest aktiivsusest. Inimene peab oma normaalseks elutegevuseks saama nii taimseid kui ka loomseid toitaineid, kuna ühtesi vitamiine saame taimedest, teisi aga loomsetest toitudest. Samuti vajab organism regulaarselt kõiki vitamiine, kuna mitme vitamiini vahel võib olla koostoime. Ühe vitamiini puudus võib nõrgendada teise vitamini toimet.

Vitamiinidega ei tohi ka liialdada. Eriti ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K puhul. See avaldub halvas enesetundes ja ainevahetushäiretes. Vees lahustuvad vitamiinid inimkehas ei ladestu. Ainsaks erandiks võib olla C- vitamiin.
Põhjamaades tekib vitamiinipuudus eriti talvel ja kevadel. Eesti oludes on kõige tavalisem vitamiinide B1, B2, C ja A ning D puudus.