Raamatud   Võimlemine    
Search*
Menüü
Eesti English Русский


TÖÖ

50plusskarjäär

Karjääriplaneerimine
Karjäärikeskus
Miks inimesed töötavad?
Tööraamatud- kellele vajalikud?
Vanusega seotud võimalused
Pööra töökaotus enda kasuks
Kas jätkata tööd või minna pensionile?
Kuidas üle elada töötuks jäämine?

Miks inimesed töötavad?

Paljud inimesed väidavad, et peavad töötama elatise teenimiseks, selleks et toita ennast ja oma peret. Rahateenimine pole ainus töölkäimise eesmärk. Enamik täiskasvanutest veedab kolmandiku kuni poole oma elust tööl. Seetõttu ei mõjuta töötamine ainult inimeste pangaarvet, vaid ka nende hoiakuid, enesehinnangut, vaimset tervist ja identiteeti. Õigupoolest on töö muutunud tänapäeval täiskasvanud inimese jaoks suuremaks identiteedi mõjutajaks kui näiteks perekond.

Inimest on hinnatud sageli tema töökoha tähtsuse ja sissetuleku järgi, kuid tundub, et töösse suhtumine hakkab muutuma. Põhjus peitub inimeste ootuste teisenemises. Töö ei ole paljudele enam pelgalt tee elatusvahendite muretsemiseks, vaid üha tähtsamaks muutuvad töise tegevuse psühholoogilised aspektid:
-oma võimete ja loovuse rakendamise võimalus,
-vaheldusrikkus,
-töö tähtsuse tunnetamine,
-tööst saadav rahulolu.
Raha ja prestiiž ei õigusta enam igaühe jaoks pikki lahusolekuid perekonnast või pideva stressi ning südamehaiguste riski olemasolu. Mida arenenum ja stabiilsem on riigi majandus, seda rohkem saavad võimalikuks töökoha- või isegi elukutsevahetused, mis tulenevad eelpool mainitud põhjustest.

See ei tähenda siiski, et inimesed töötamise asemel sooviksid hoopis koju jääda. Uurimuste kohaselt soovib enamik inimestest isegi siis töötada, kui see tingimata vajalik poleks. Näiteks jälgiti Ameerikas mõnda aega lotomiljonäre, kes pärast ootamatut rikastumist olid töölt lahkunud ja tõdeti, et hoolimata materiaalsest heaolust polnud lotovõitjad oma eluga rahul, pidades seda eesmärgituks. Miks?

Peale rahalise sissetuleku on tööl inimese jaoks muidki väärtusi. Näiteks tekib tööl käies teatud elurütm, turvaline rutiin. Olulised on ka ametiga seotud inimkontaktid - tööl saab rahuldada oma suhtlemis- ja tunnustusvajadust. Lõpuks annab töökoht ka inimesele teatud identiteedi, staatuse, mõjutades oluliselt enesehinnangut. Töötades, tunnetades oma tegevuse tähtsust, tunneb inimene ennast ka vajalikuna. Oma kompetentsuse tunnetamine ning võimete pidev rakendamine ja proovilepanek tekitab rahulolu. Seega võib vahet teha tööl ja karjääril, kus

TÖÖ on mõõduka pingutusega tehtav tegevus, mille eesmärk on eelkõige elatist teenida. KARJÄÄR on töökogemuste seeria, mis viib antud valdkonnas edasi ning nõuab inimeselt palju rohkem aega, pühendumist, energiat ja võimete rakendamist, pakkudes samal ajal aga märksa suuremat rahuldust.

Kiiresti muutuv ühiskond esitab meile pidevalt uusi nõudmisi. Seoses tehnoloogia kiire arenguga muutub ka töö iseloom. See sunnib meid aktiivsemalt tegelema oma elu ja karjääri planeerimisega.
 
Stabiilsed ja kindlad töökohad on minevik. Kui varem oli ettevõte suuresti vastutav töötajale stabiilse töökoha ja karjääri pakkumise eest, siis nüüd peab töötaja ise hea seisma oma karjääri ja pideva enesetäiendamise eest.
Karjääri planeerimine on eluaegne protsess. Oluline on leida oma unikaalseid oskusi, teadmisi ja isiksuseomadusi rakendada võimaldav töö.
Maksimaalse tulemuse saamiseks tuleb saavutada tasakaal oma töö, majandusliku kindlustatuse, tervise, perekonna, sõbra- ja kolleegisuhete vahel.
Tegele oma karjääri planeerimisega teadlikult, ära looda juhusele. Sinu edu sõltub oskusest mõista töö ja karjääri muutuvat iseloomu. Ole see, kes sa olla tahad!
A) - Enda kaardistamine

B) - Pakkumiste otsimine

C) - Vajalike dokumentide koostamine

D) - Hindamine ja valik

E) - Töökoha saamine 

Allikas:www.cv.ee

Kas jätkata tööd või minna pensionile?

Paljud töötajad ootavad pensioniiga kui aega, mil nad saavad teha kõike seda, milleks seni aega pole olnud. Nad arutavad ja planeerivad seda aega kui suurt sündmust, mil neil pole vaja enam muretseda ajakavade ja kohtumiste pärast. Nüüd on aeg elust mõnu tunda.
Ent siiski võib vajalikuks osutuda töö jätkamine, sest mure sissetulekute pärast või soov oma karjääri edasi arendada ei võimalda veel pensionile jääda.

Üha enam seeniore soovib jätkuvalt rakendada oma võimeid ja kogemusi töö kaudu. Nad võivad osutuda kasulikuks nooremate töötajate koolitamisel, pikaajalisi kogemusi nõudvatel töödel või lihtsalt jätkates seda, millega nad aastaid suurepäraselt hakkama on saanud.
Üheks tähtsamaks töö jätkamise põhjuseks on hirm sissetulekute vähenemise ees. Kardetakse jääda sõltuma väikesest pensionist, lastest ja sotsiaaltoetustest. Töötades saab jätkata harjumuspärast elustiili.

Kuigi paljud tänased seeniorid on parema haridusega kui minevikus, jääb see sageli siiski alla tänapäeva ettevõtetes esitatavatele nõudmistele. Tööandjad eelistavad nooremaid töötajaid, seetõttu on vanemal elanikkonnal raskem tööd leida. Terviseprobleemid seavad piirid tööajale ja -tingimustele.

Ent vanemal tööjõul on ka märkimisväärseid eeliseid: nad on lojaalsemad, usaldusväärsemad, kogenumad ja vähenõudlikumad. Kuna lähiaastatel vanemaealiste osakaal elanikkonnas kasvab veelgi, räägib see tõsisest konkurentsist vana ja kogenud ning noore ja hakkaja töötaja vahel. 

Allikas:www.cvkeskus.ee

Kogu maad haaranud finantskriis on paljud meist pannud kartma oma tuleviku pärast. Kas on mõtet? Kuidas olla, kui tundub, et pea kohal liiguvad mustad pilved? Mida siis ikkagi teha kui tõepoolest avastadki end ühtäkki ilma tööta?

Pööra töökaotus enda kasuks

Töö kaotamine on võrreldav lahutuse või mistahes muu väga suure elumuutusega. Depressioon, mis sellele järgneb, võib inimese väga pikaks ajaks rivist välja lüüa ja rikkuda aastateks edaspidise karjääri. Kas on võimalik end juba varakult ennast selle vastu ette valmistada või pöörata hoopis enda kasuks?

50plusstööKuidas aru saada, et mind ähvardab töökaotus?
Enamasti on alati olemas märgid, mis viitavad lähenevale töökaotusele:
* teile antakse vähem tööd või ei anta üldse
* teie tööd hakatakse kontrolllima
* ülemus kutsus teid aeg-ajalt vestlusele, nüüd enam mitte, isegi kui varem piirdusid teie vestlused kõigest vihjamistega töö puudujääkidele, siis nüüd pole sedagi.
* teilt võetakse kogu aeg ülesandeid vähemaks: keegi tuleb kohtumistele kaasa,  pead enne tähtaega esitama aruandeid, andma oma klientide kontaktid kolleegile jmt
* teile tehakse erinevaid ettekirjutusi, kusjuures enamasti kirjalikult
* kuulsite kuluaaridest või nägite ise, et teie kohale on kuulutatud konkurss

Kui olete avastanud ennnast sellisest olukorrast, siis ei tasu kohe bossi juurde  joosta, vaid kõige nutikam on asuda uut tööd otsima. Ärge tehke seda tööajast, sest kui keegi jälile saab, on veel üks patt registris juures, teid süüdistatakse ebalojaalsuses. Ka ei tasu oma avastusest kolleegidega liiga avameelselt vestelda, kindlasti on keegi, kes seda "kasutada" oskab.

Kuidas õigesti lahkuda?
Ükskõik kui ette valmistunud te ka poleks, ikka on esimene reaktsioon on ikka üliemotsionaalne. Sageli tekib soov jätta jälg ajalukku, ses mõttes et firma ajalukku, kus parasjagu töötate, näiteks öelda pearaamatupidajale, mis te tast teglikult arvate. Sageli ei saa pärast sellist teguviisi keegi teile positiivset soovituskirja kirjutada või mis veel hullem, te ei tea iial, mida telefonitsi võidakse teist võimalikule uuele tööandjale rääkida.

Kuidas käituda?
* olge rahulik, vaatamata olukorra raskusele hoidu liigsest emotsionaalsusest. Lõppude lõpuks on teil ju vaja häid soovitajaid ja seepärast tasub pingutada.
* ärge levitage kontoris kuulujutte ebaõiglasest kohtlemisest.
* ärge esitage avalikult pretensioone juhatusele ja ülemustele, eriti ärge tehke seda labases ja jämedas vormis.
* katsuge kõik probleemid lahendada konstruktiivselt.
* milline ka polnud teie vallandamise põhjus, ärga hakake sõdima ja võitlema, keskenduga parem heade soovituskirjade saamisele.
* selgitage kindlasti välja vallandamise põhjus, see teadmine võib tulevikus teile kasulikuks osutuda.
* kontrollige ja jälgige, et kõik oleks juriidiliselt korrektne: kompensatsioonid, palk, jmt. Ärge laske endale liiga teha, jälgige, et kõik käis seaduslikult. Ärge ähvardage oma tööandjat ilma põhjuseta kohtuga.
* ärge kirjutaga alla paberitele, mille sisuga te pole kursis.
* andke töö üle enda järglasele, ärge hävitage vajalikke faile ja dokumente. Olge heasüdamlik, aga mitte fanaatiline, oma tööga seotud saladused, ideed ja sidemed võite julgesti endale hoida.

Kuidas stress üle elada ja jälle ennast leida?
Isegi kui te suutsite väärikalt lahkuda tööandja juurest, ei tähenda see, et nüüd on kõik lõppenud. Enamasti rasked ajad alles algavad.
Psühholoogide väitel elavad kõik vallandatud läbi kolm staadiumi:
* solvumine
* optimism
* apaatia

Solvumine
Solvumise staadium algab siis, kui te esmakordselt kuulete oma töökaotusest. Teile tundub, et kogu elu laguneb koost. Te hakkate ennast süüdistama või mujalt süüdlast otsima. Teile tundub, et maailm on ebaõiglane ja te tahate kätte maksta.
Tähtis: säilitada eneseusaldus ja katsuda leida toimuvas omad plussid.
Katsuge meeles pidada, et töökaotus võis toimuda teist mitteolenevatel põhjustel ja miski ei juhtu niisama, enamasti peab selleks mingi põhjus olema. Igal juhul on see märk, et on tulnud aeg oma elu muuta, vaadata enda sisse, leida uued sihid ja võib-olla avastada, et soovite hoopis midagi suuremat. Vaadake oma elule laiemalt, te mõistate et ei ela selleks, et tööd teha. Kirjutage paberile kõik enda positiivsed omadused, kõik see, mis te olete tööga saavutanud. Selline teguviis aitab teil säilitada eneseusaldust. Sageli saab tänu töökaotusele leida oma tõeline kutsumus.

Optimism
Optimismi staadium saabub siis, kui olete juba rahunenud ja suudate tegeleda tööotsimisega. See periood võib kesta kuni kolm kuud. Selle aja jooksul otsitakse tööd, käiakse vestlustel, jälgitakse aktiivselt tööpakkumisi.
Kõige parem ongi kohe hooga asuda uue töökoha otsingtele, see aitab säilitada tavapärast rütmi.
Ei tasu käia töövestlustel, kui tunnete veel ikka viha oma endise tööandja vastu ja olete solvunud, siis on parem endale rahunemiseks ja puhkamiseks aega võtta. Ku te selle kolme kuu jooksul olete endale töökoha juba leidnud, on vallandamine teie jaoks lõppenud.

Apaatia
Apaatia periood seostub rahaliste raskustega ja viletsama tööga leppimisega. Depressiooni sattunud tööotsijal on üha raskem tööd leida. Kaua tööta olnud inimene ei ärata võimalikus tööandjas usaldust.

Kuidas sda keerulist perioodi üle elada?
* vaadake töökaotust kui suurepärast võimalust ennast taasavastada ja tundma õppida. Tähtsaim on loobuda emotsioonidest ja mõista, et me ei ela töö pärast, vaid enda pärast ja see olukord on saatuse poolt saadetud selleks, et oma elus järgmisele tasemele jõuda.
* kui te pole juba pikka aega tööd leidnud, siis on tark võtta vastu ka ajutised pakkumised, sageli võib just sellest välja kasvada mõni tore võimalus. Elu on väga tark ja mitte miski ei toimu ilma tagamõtteta. Võtkem seda just nii, usaldagem oma elu!
* analüüsige endaga toimuvat, kuid ainult sellisest vaatepunktist, mis see teile head on andnud. Võtke seda kui võimalust.
* analüüsige oma oskusi, võib-olla on just nüüd paras aeg midagi uut juurde õppida?
* määrake endale uued eesmärgid, pange konkreetselt kirja, mida te soovite saavutada
* harjutage ennast kiitma ja „müüma“, sageli ei oska just kõige paremad professionaalid ennast nö "maha müüa".

Kuidas ennetada töökaotust?
Meie kiiresti muutuvas maailmas ei saa kindel olla, et töötad kogu elu ühes kohas. Töö peab olema vaid instrument eesmärkide saavutamiseks, millised need on, peate ise enda jaoks leidma ja määrama.

Mõned soovitused, kuidas mitte saada kaotada tööd:
* saage asendamatuks spetsialistiks. See tähendab, et oma tööga peaksite täitma ka kõige ebatavalisemad nõudmised. Olge alati kursis sellega, mis teie firmas toimub, täiendage oma professionaalseid, emotsionaalseid ja psühholoogilisi oskusi igal võimalusel.
* seadke endale eesmärke ja planeerige, kuidas neid täita. Seadke eesmärgid ka oma eraelu jaoks, mõelge nii pikemas kui lühemas perspektiivis.
* uurige, millised on nõudmised teie unistuste erialal ja liikuge selle suunas.
* olge kursis sellega, mis toimub tööturul. Hinnake oma väärtust sellest lähtuvalt.
* kõige tähtsam: näidake initsiatiivi, ärge oodake kuni teile midagi pakutakse. Võtke oma elu juhtimine enda kätesse , siis ei taba teid ükski saatuselöök ootamatult!

Allikas sekretar.ee

Vanusega seotud võimalused

5-, 15- ja 55-aastase inimese keha ja iseloom on väga erinevad. Igal vanusel on oma võimalused ja oma piirangud. “Tänapäeva noorus on hukas. Ohkama paneb see teadmine, kuid eks sellega tuleb leppida. Ning tunda rõõmu, et sa ise selline ei olnud!”

5-aastased on energiast tulvil ja mänguhimulised, kuid vaevalt oskavad nad teha raamatupidamistöid. 15-sed teavad juba palju ja armastavad suhelda, aga pereprobleemide lahendamisega jäävad ilmselt hätta. 55-sed ei taha enam tühja rahmeldada ja tegutsevad eluunistuste täitumise nimel. Tänapäeval on Euroopas väga aktuaalne pensionäride kaasamine tööellu, nende võimete, oskuste ja kogemuste kasutamine.

Vaike Rannu ( 59) on pikka aega töötanud raamatukoguhoidjana Torontos. Ta on Kanada akadeemiliste eesti naiste organisatsiooni "Aken" juhatuse liige ja kirjutab “Terviselehes” nii: "Olin sel päeval ka "Estonias" kontserdil. Saal oli rahvast täis, paljud toodi maalt bussidega. Vaatasin, kui maitsekalt on inimesed riides, nägusalt kammitud ja pidulikud. Eestis käivad mõned vanemad prouad isegi tänaval kõrgete kontsadel. Meil Kanadas vaadatakse, et oleks ainult mugav ja soe. Olen ammu märganud, et eestlased on valdavalt saledad, sihvakad inimesed, pakse kohtab harva. Kanadas on liigpriskeid palju, ka noorte seas. "Estonia" kontserdil mõtlesin järjekordselt, mis suur varjatud jõud on peidus eesti pensionärides, et oma õiguste eest võidelda. Teid on palju, teil on suured elukogemused, paljudel ka hea haridus. Miks te ei kasuta oma potentsiaali?”

Huvitav on psühholoog Erik H. Eriksoni nägemus, milliseid etappe inimene oma elus läbib. Ta arvab, et igale etapile on omased kriisid. Teatud ülesannete täitmine ja nendega toimetulek on aluseks järgmiste inimese arengus asetleidvate ülesannete lahendamisel. Võimalik on eelnevates etappides pooleli või lahendamata jäänud ülesannete juurde tagasi tulla ja need lahendada. Lapsepõlves on oluline panna alus usaldussuhete loomisele ja enesehinnangu kujunemisele. Murdeeas püütakse aru saada suhetest ja otsitakse oma kohta siin maailmas. Täiskasvanueale on iseloomulik järgmise põlvkonna õpetamine ja kasvatamine, enda ideede, teadmiste ja oskuste edasiandmine. Selle all võib mõelda nii oma laste kasvatamist kui ka laiemaid ettevõtmisi (näiteks koolitustegevus, maailma mõjutamine poliitika kaudu jm).

Igas vanuses inimene tunneb ennast hästi siis, kui ta saab tegelda endale jõukohaste ülesannetega ning olla tunnustatud, armastatud ja teiste poolt tähele pandud.

Naiste karjäärivõimalused rahvajuttudes, muinasjuttudes ja tänapäeva meedias

Allikas: www.rajaleidja.ee 


Kuidas üle elada töötuks jäämine

Ainuke kindel asi siin elus on muutused. Ühte inimest puudutavad need elus rohkem, teist vähem, kuid puudutuseta ei jää keegi. Rasked majandusolud toovad muutusi tööellu ning paljudel inimestel tuleb silmitsi seista töökoha vahetuse või koondamisega.

Töökoha kaotus puudutab inimese elus paljusid aspekte: majanduslikku toimetulekut, suhtumist iseendasse, peresuhteid.  Töökoha kaotus paneb proovile inimese psüühilise tugevuse ja praktilise toimetulekuoskuse. Tõsi, esimese hooga võivad emotsioonid üle pea kasvada.

Realistlikult võttes: kui töökohast koondatakse, tuleb edasi elada ja oma elu võimaluste järgi ümber korraldada. Selleks on kasulik aeg maha võtta, mõelda selgeks oma prioriteedid ning hinnata adekvaatselt oma konkurentsivõimelisust tööjõuturul. Aja mahavõtmise võimaluste puhul mängib olulist rolli inimese senine majanduslik kindlustatus: kui pikalt on võimalik ilma tööta toime tulla ning millist toetust osutavad pereliikmed. Kui perel on võetud liisingud või kui peres on üks töölkäija ning ta jääb töötuks, siis on olukord loomulikult palju raskem kui peres, kus on mitu töötavat inimest.

Seetõttu pole mõtet oma majanduslikku olukorda teistega võrrelda, teistel on teistsugused tingimused. Tasub keskenduda sellele, kuidas ise oma olukorras kõige paremini toimida. Tihti jäädakse liiga pikalt omaette norutama ega kasutata tekkinud vaba aega enda jaoks kasulikult ära.

Töötuks jäädes tasub esimese sammuna selgeks mõtelda oma prioriteedid.

Kujunenud olukorda toob selgust, kui mõteldakse läbi, mis on minu elus tõeliselt väärtuslik ning mida ma saan teha, et see tõeliselt väärtuslik kestaks pikka aega. Tihti ollakse tööd rohkem väärtustanud kui inimsuhteid või tervist. Töölt lahkumisel võivad asjad jälle õiges valguses paista ning võib selguda, et ajutiselt on küll kaotatud töö, kuid muud olulised komponendid elus on alles.

Kahtlemata mõjutab ühe pereliikme töötuksjäämine tervet perekonda nii majanduslikult kui ka suhetealaselt. Vähenenud sissetulekuid tuleb säästlikumalt jagada ning kitsamad majandusolud võivad tekitada peresiseseid pingeid, eriti kui pereliikmed ei taha oma harjumuspärasest elustiilist loobuda. Vähenenud materiaalsete ressursside jagamise puhul võime üllatusega avastada lähedaste varjatud isiksuseomadusi. Pereliikmed võivad olla ootamatult suuremeelsed ja koostöövalmid või vastupidi, valmistada pettumust, öeldes, et mul endalgi napib raha, mida sina veel tahad. Ühe pereliikme pikaajaline töötus võib olla suhetele paras proovikivi. Teised pereliikmed võivad töötut pereliiget toetada ja mõista, kuid ei pruugi.

Teise sammuna on oluline luua oma elust edasine visioon ning panna paika konkreetne tegevuskava, kuidas seda teostada.

Tegevuskava planeerimisel tuleb jälgida, et see oleks kooskõlas nii oma elustiili kui ka isiksuseomadustega. Konkreetne tegevuskava aitab hoida meeled erksana ning seetõttu ei langeta nii kergelt masendusse. Kui tegevuskava plaanimisel ning selle edasisel elluviimisel tuntakse hirme ja kahtlusi, tasub pöörduda konsultatsiooniks karjäärinõustaja või psühholoogi poole.

Töötuks jäämine võib enesehinnangule halvasti mõjuda ning ettevõtlikkust pärssida. Seda eriti olukorras, kus meedia edastab pidevalt negatiivseid sõnumeid koondamistest ning jätkuvast majanduslangusest. Võib tekkida „psüühiline õhuauk", kui inimene saadab muudkui oma CV-sid laiali, aga neile ei vastata, või kui selgub, et tööle valituks osutus hoopis keegi teine.

Kuna inimestel on kombeks infot valikuliselt kuulda, siis töötu olles hakatakse võimendatult märkama just selle valdkonna probleeme ja seeläbi väheneb usk leida uus sobiv töö. Positiivne tegevuskava loob eelduse, et leitakse endale sobiv töö. Sobivat tööd on kergem leida, kui oma töistest oskustest ning konkurentsivõimest omatakse adekvaatset ettekujutlust. Inimestel on paraku kombeks oma tööalaseid võimeid kas üle- või alahinnata. Omades endast adekvaatsemat pilti, jäävad nii mõnedki valed valikud tegemata. Ega töö ole maailmast otsa lõppenud! Kui erialaseid oskusi napib või neid pole, tasub tõsiselt mõelda enesetäiendamisele või ümberõppele.

Kolmanda sammuna on oluline oma töised plaanid ellu viia.

Selle sammu puhul on kõige olulisem positiivne ja aktiivne ellusuhtumine. Tihti tekib tahtmine pärast paari eitavat vastust pea liiva alla peita ja loota imele, et sobiv töö leiab mind ise üles. Loomulikult võib elus ka imesid juhtuda, kuid alati on kasulik ise imede ilmsiks saamisele kaasa aidata. 
Aktiivne töö otsimine ja tööintervjuudel käimine annab varem või hiljem soovitud tulemuse. Töö otsimisel ei tohi meelt heita ega lasta ennast ajutisest ebaedust heidutada. Oskus positiivselt mõelda annab lootust ja energiat edasi tegutseda. 
Lahendamatuid olukordi elus ei ole, on ainult sobivamad ja vähemsobivad võimalused. Nii saabki enda jaoks vastavalt olukorrale teha parimaid valikuid.

Töötuks jäämise puhul on psühholoogiliselt kasulik

mõelda selgeks oma prioriteedid
luua visioon oma elust ning panna paika konkreetne tegevuskava, kuidas seda visiooni teostada
hinnata adekvaatselt oma konkurentsivõimet tööjõuturul
pöörduda nõu, info ja abi saamiseks spetsialisti poole
keskenduda pigem tulevikuvõimalustele kui möödunule
olla avatud uutele võimalustele ja häälestada ennast positiivsele ellusuhtumisele

aktiivselt tegutseda sobiva töö otsingul

Allikas: Elukiri

Tööraamatud- kellele vajalikud?

Kuigi uus töölepingu seadus tunnistas tööraamatud kehtetuks, tuleb need alles hoida, sest sealsed kanded on vajalikud pensionistaaži jaoks.


Tööraamatut pole veel kuhugi viia
 

Tööraamatute kehtetuks tunnistamine teeb paljud inimesed nõutuks: mis selle hallikaanelise tööpassiga nüüd peale hakata? “Kõik tööraamatud muutuvad kehtetuks. Kes pärast 1. juulit tööle võetakse, sellelt enam tööraamatut ei küsita, sõlmitakse vaid tööleping,” ütleb tööinspektsiooni tööõiguse osakonna juhataja Niina Siitam.
Samas on Siitami sõnul tegu ikkagi töötaja jaoks väga tähtsa dokumendiga – siin kajastub tema töötamine ja on kirjas ka need andmed, mis vajalikud pensioniõigusliku staaži jaoks. Nii et tööraamatut ei tohi küll kohe ära visata.
Seaduse rakendussäte teatab, et nende töötajate tööraamatud, kes jätkavad töötamist ka pärast 1. juulit, jäävad endiselt tööandja kätte. Töötaja saab raamatu tagasi alles töölepingu lõppemisel, seni on need tööandja juures kindlalt hoitud.

“Kui töötaja on tööraamatu kätte saanud, siis seadusest tulenevalt on tal võimalus viia see pensioniametisse, kus moodustatakse andmebaas tööraamatu kannete jaoks. Just need kanded on olulised pensioniõigusliku staaži ehk pensioni suuruse jaoks,” selgitab Niina Siitam. Samas Siitam nendib, et kui seadusega lükatakse andmebaasi rajamine edasi 2011. või 2012. aastasse, tuleb tööraamatut alles hoida veel mitu aastat.
“Kui te tööraamatu kätte saate, hoidke seda hoolikalt, muidu teil lõpuks polegi, mida andmebaasi täitmiseks anda,” hoiatab Siitam.
 
Ka sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja Kai Sipp kinnitab, et töölepingu seaduse § 134 järgi võib töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, esitada tööraamatu andmete registreerimiseks elukohajärgsesse sotsiaalkindlustusameti osakonda.

Juhul kui töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest tööraamatut välja võtnud, võib ka tööandja esitada selle andmete registreerimiseks sotsiaalkindlustusametisse. Samas Sipp lisab, et § 134 jõustub alles 2011. aasta 1. jaanuaril.
“Nii et praegusel hetkel ei ole veel tõesti võimalik isikul tööraamatut pensioniametisse registreerimiseks tuua, samuti ei ole valitsus kehtestanud siiani täpset tööraamatute registreerimise protseduuri,” nendib sotsiaalkindlustusameti osakonna juhataja Kai Sipp.

Pensioni suurus sotsiaalmaksu järgi?

Uued töötajad, kes pärast 1. juulit leiavad töökoha, asuvad tööle tööraamatuta, sest tööandja ei võta seda vastu ka pakkudes. Lihtsalt sõlmitakse tööleping, kus on kirjas kõik vajalikud andmed. Tegelikult polnudki tööraamatul alates 1. jaanuarist 1999 erilist tähendust, sest kuni 31. detsembrini 1998 arvestati sealseid kandeid pensioniõigusliku staaži tõestamiseks. 1999. aasta algusest arvestatakse aga pensioni makstud sotsiaalmaksu pealt – nii et pensionikindlustusstaaž tiksub töötaja eest tegelikult makstud sotsiaalmaksu järgi. Kes saab rohkem palka, sel on ka kõrgem sotsiaalmaks ja kõrgem tulevane pension, ning vastupidi.
Seadusemuudatus selleks tehtigi, et tööraamatud polnud juba 10 aastat üldse vajalikud ja nende hoidmine ning kannete tegemine tekitas liigset halduskoormust.

Allikas: www.hrm.ee


 
TOETAJAD

KOGEMUSEGA NAUDID ELU!    info@50pluss.ee    VANUSEST TEADLIK 50PLUSS KOGUKOND

Elitec